Kui tuleb sügis ja ilmad külmenevad, hakkavad närilised jälle majja pressima. Seda teavad ja on kindlasti ise näinud kõik, kes maal elavad. Igal ühel on näriliste vastu omad meetmed

Eelmisel sügisel nägin ka mina üle pika aja oma majapidamises üht hiirt ringi jooksmas. Lidus teine kapi juurest küüntekrabinal pliidipuude virna alla ja siis kadus mu silmist.

Ma ei taha endale mingeid koduloomi. Ka hiiri - rotte mitte. Kassi mul pole ja mürgitada ka ei soovi. Mis siis saab, kui mõni priske näriline kavatseb surra kuskile seina vahele ära.  Ja siis hakkab ta seal veel haisema. On seda siis vaja. Pärast koli nii ise haisu tõttu toast välja.

Tuli meelde, et meil peaks olema sahvris mingisugused hiirelõksud veel vanast ajast järgi. Läksin vaatama ja leidsingi need üles. Need olid ilmselt veel minu ema Mamma aegsed.

Lõksud olid täitsa töökorras. Panin nad mitmesse kohta üles. Peibutuseks torkasin sinna vahele tükikesed suitsuvorstist.

Läksin ise tuppa telekat vaatama ja muidugi unustasin lõksud hoopiski ära. Jõudsin uudiste saate vaatamisega juba peaaegu lõpuni, kui käis esimene plärtsakas.

See oli nii ootamatu, et ehmatusest hüppasin lausa püsti. Siis sain aru küll, mis see oli.

Viisin esimese lõksu ohvri õue. Küll naabri kass selle minema tassib või leiab mõni lind endale kõhutäiteks.

Peale seda  hakkasid lõksud paukuma üpris tihti. Mu õhtu oli kohe sisustatud. Mõtlesin hirmuga, et kui palju neid hiiri siin veel on.

Aga õhtul umbes üheteistkümne paiku käis viimane pauk. Peale seda tuli pikk paus. Ootasin veel veidi. Ikka oli vaikus ja siis läksin hoopis magama. Ei viitsinud enam passida.

Küll üles ärkan, kui veel plärtsakaid tuleb. Hommikul olid kõik lõksud ikka veel puutumata. Arvasin siis, et kas said õhtul närilised otsa või hakkas neil ka öörahu.

Palju ühe õhtuga kokku hiiri püüdsin, jätan parem enda teada. See ei ole asi, millega eputada. Rohkem sel sügisel neid enam oma elamises ei näinud.

Ma ei taha omale mingeid koduloomi, ei metsikuid ega ka kodustatuid. Samas ei ole ma ka mingi loomavihkaja. Tean väga hästi, et kõigil on õigus elada, aga elagu nad kuskil mujal. Vähemalt see nuhtlus jäi mul talvel olemata. Rohkem närilisi ma talve jooksul ei kuulnud ega ka näinud oma elamises. Nii palju siis hiirepüüdmise juttu.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Sarnased artiklid