See lugu on rohkem kui kümne aasta tagune aga ikkagi õpetlik. Elasin siis veel ühes linnas ja tegin oma maja korteriühistule tõlkeid vene keelest eesti keelde. Selle töö tõttu sain ma hästi läbi ühistu venekeelse esimehega ja kuulsin neid jutte, mida kogu maja rahvale ei räägitud. 

Tol ajal töötasid veel selle maja fuajees valvurid. Ilma nende teadmata ei saanud keegi majja siseneda. See hoidis ära nii mõnedki vargused ja muud pättused.

Maja koristaja kurtis pidevalt, et keegi risustab meelega peale tema koristamist ruume. Ei saa  kellegi tembutamise pärast panna koristajat valvesse.

Pidasime seda mõne rübliku tembuks. Inimesi on ju igat sorti.

Tean üht koristajat, kelle majas ära pööranud elanik vihaga oli lõiganud ajalehti pisikesteks tükkideks ja loopis siis need ribalad maja ette murule. Eks proovige sentimeetriseid paberitükke muru pealt koristada. Ei saa rehaga ega luuaga neid kätte, pidi ükshaaval noppima.

Pärast tuli välja, et koristaja oli selle inimesega riielnud teiste ees, et kodanik ei pühkinud jalgu vastselt pestud  trepikotta sisenedes. Paberite loopimine oli vihaga tehtud kättemaks.

Mõtlesime, et meie majas niisuguseid hulle elanikke pole. Tahaks alati teistest inimestest head uskuda. Ei mõtle, et mõni kaaskodanik nimme ruume reostaks.

Kui koristaja juba mitmendat päeva tuli jutuga, et keegi on lifti seinu täis sülitanud ja siis oma tatti mööda lifti seinu veel laiali vedanud, tundus see olema küll ebanormaalne ja lausa jälk.

Inimene lagastab, kuidas oskab ja teised koristagu. Ühistu juhataja hakkas lifti turvakaamerate videoid läbi vaatama ja leidis, et koristajal oligi tõsi taga. Meie majas elas tõesti kodanik, kes selliseid asju tegi. Tegu ei olnudki mõne noore nolgiga ega teismelisega, vaid selliseid asju tegi üks korraliku välimusega kuuekümnendates mees.

Ta võiks olla juba meie korteriühistu juhatajale isaks. Juhataja oligi mures, et  kuidas ta läheb nüüd vanemale meesterahvale sellist märkust tegema. Küsis veel nõu valves olevalt valvurilt.

Kaamerate salvestusi nägid ka valvurid oma boksis ja koos vaadati asi uuesti üle, et olla ikka kindel  ja ei eksitaks inimese tuvastamisel. Natukese aja pärast oli asi juba lahendatud ja ilma juhataja sekkumata.

Valvur pani käiku kõik oma slaavi temperamendi. Kui see mees hakkas majast väljuma, küsis valvur talt lihtsalt, et missugune loom on kahe küüruga ja sülitab.

Mees vastas paha aimamata, et kaamel. Siis küsis valvurimammi mehelt, et  kas siis tema ongi kaamel. Vastuse asemele tuli pikk paus ja meeskodanik jäi seisma imestunud näoga.

Mammi ei andnud alla vaid kurjustas nüüd juba käredamalt. “Kuidas sa võib midagi nii lapsikult nahaalsust teha? Kõik ju teavad, et liftides on kaamerad. Sa sülitad seinad täis ja tõmbad selle siis näpuga laiali ka veel nagu mingi poolearuline. Pärast käid karjudes ringi nagu õige mees, et keegi ei korista. Mis inimene sa selline oled, või oledki tõesti kaamel?”

Mees kadus uksest välja sõna lausumata, olles ise häbi pärast näost punane ja küüruvajunud. Valvur oli karjunud talle veel järgi:”Kaamel”.

Vahetevahel on vene temperamendist kasu. Meie korteriühistu juhataja  poleks kindlasti niisuguseid sõnu kasutanud. Ta on ikka viisakas inimene. Aga võib-olla just selline käitumine mõjub taolistele kõige paremini. Edasi jäi ainult loota, et kaamliks sõimamisest oli ikka kasu. Kuidagi peab ju inimesed paika panema, kui nad ise muidu aru ei saa, mida teevad. Mõnele inimesele tulebki tema enda tasandilt asjad selgeks teha.

Selline oli siis see  aastatetagune kaameli lugu. Jätsin loost meelega välja kõik aadressid ja nimed. Loodan, et asjaosaline on õppust võtnud ja teda pole vaja rohkem häbistada.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta