See lugu juhtus aastaid tagasi, kui mu lapselaps oli veel päris pisike. Lugu on sellest, et vahel üritad ühte, aga välja kukub ikka valesti. Eriti juhtuvad selliseid asju unise peaga. Olime jälle suure karjaga kõik maal Mamma juures.

Eks see siis oli mingi kevadine aeg, kui me üleval teisel korrusel magada veel ei saanud. Külm oli.

Seepärast tassisid noored magamisriided ülevalt alla ja tehti ase põrandale. Ennegi põrandal magatud, miks siis nüüd ei saa. Tol ajal ei olnud veel meil diivanit, mis lahti käiks. Selle me hankisime alles hiljem.

Mina sain au magada sel korral diivanil. Tütar ja väimees magasid oma pojaga põrandale tehtud asemel. Kuulsin läbi une mitu korda, kuidas tütar ägiseb ja oigab. Jäin iga kord uuesti magama, ega teinud sellest alguses suurt numbrit. Lõpuks tõusis tütar istukile ja teatas, et ei suuda enam nii magada. Kõik ta kondid ja luud pidid valusad olema. Põrand pidi kõva olema ja vatitekk külje all oli tema meelest lootusetult kortsus. Mõtlesin siis, et täpselt nagu printsess herneteral.

Kui ma silmad lahti tegin, silus ta juba oma küljealust vatitekki siledaks. Kuna ka mina olin ta ägisemise peale juba mitu korda üles ärganud, ei saanud ma kõigele esimese ropsuga pihta, et mis juhtus. Püüdsin kõigest väest abiks olla. Midagi mõtlemata laususin talle, et kui ta soovib, siis vahetame kohad ära. Ma võin ise maas magada.

Selle jutu peale tegi mu väimees ainult pikalt: “Noo.” Siis sain ise ka aru, missuguse rumaluse olin ma välja pakkunud unise peaga. Keerasin uuesti silmad seina poole ja tegin, et magan.

Mul oli millegipärast väga häbi. Ma väljendasin end uniselt nii, et võis aru saada nagu tahaks ma hoopis ise väimehe kaissu magama minna. Olin unesegasena väimehe olemasolu hoopis ära unustanud.

Hommikul ärgates oli mul kole kiire kööki. Ikka veel oli piinlik. Tegin teistele hommikusöögi valmis ja jõudsin kokates selle seiga unustada. Kui noored üles tulid, hakkas kange aasimine pihta.

Naerdi muidugi minu üle, et kipun noore mehe kaissu. Ole siis veel hea ema. Tahtsin ainult ju oma tütrele paremat ja aidata teda, aga välja kukkus nagu alati. Teistel oli lõbu laialt ja seda tuletati mulle tükk aega veel meelde, kuidas ma ise väimehe kaissu kippusin.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta