Eesti Maaülikooli reproduktiivmeditsiini teadlastel õnnestus luua hobuse kloonembrüo. Euroopas suudab sarnast protseduuri teha ainult üks ettevõte Itaalias, seega on Eesti Maaülikooli saavutus tähelepanuväärne.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi embrüoloog Elina Tsopp ütles, et esimese suure sammuna hobuse kloonembrüo.

„Järgmine oluline hetk saabub augustis, kui hakkame kloonembrüoid kandjamäradele siirdama,“ ütles Tsopp.

Eesti Maaülikooli teadlaste kloonimisprotseduur erineb varasematest somaatilise raku allika poolest – kloonembrüote tootmiseks kasutati tüvirakke.

„Kloonitav hobune on Luunja Stud OÜ talli täkk Wodan M, endine võistlustäkk, kes on praegu hobuse kohta juba soolidses eas, 21-aastane. Ta on üks Luunja talli parimaid sugutäkke, kes on andnud väga palju häid järglasi. Kui kõik hästi läheb, siis võime kloonvarssade sündi oodata 2025. aasta suve lõpus,“ selgitas Elina Tsopp.

Elina Tsoppi sõnul on hobuse kloonimine vajalik ennekõike ohustatud hobusetõugude säilitamiseks. „Meil on Eestis kolm ohustatud hobusetõugu: eesti hobune, tori hobune ja eesti raskeveohobune. Lähiriikides –Skandinaavias, Baltikumis – on ohustatud hobusetõuge kümneid. Hobuse kloonimine võimaldab aretajatel ka oma eliithobuseid kloonida ja seeläbi vähendada hobusekasvatusega seotud riske. Ühtlasi võimaldab see kasutada aretuses ka viljatuid või steriliseeritud hobuseid,“ lisas Tsopp.

Lisaks kloonimisele tegeleb maaülikool ka geenipangandusega.

„Viimase kahe aasta jooksul oleme kogunud ja külmutanud naharakke, tüvirakke kui ka spermat eesti hobustelt, tori hobustelt, eesti sporthobustelt, et neid tulevikus aretuses kasutada. Lisaks on meil geenipangas ka palju Läti hobusetõuge ja huvi selle teenuse vastu on tundud ka Põhjamaad. Seega suudame pakkuda oma regioonis väga kõrgel tasemel ja rahvusvaheliselt nõutud tehnoloogiaid ja teadus-arendusteenuseid,“ ütles Tsopp.

Eelmisel aastal siirdas Eesti Maaülikooli embrüorühm esimest korda edukalt hobuse katseklaasiembrüo. Hobuse tiinus on kulgenud edukalt ja Eesti esimese katseklaasivarsa sündi Luunja tallis on oodata ka juba selle aasta augusti lõpus.

Kloonimise töörühma kuuluvad Elina Tsopp, Ants Kavak, Anni Viljaste-Seera, Andres Reilent, Felipe Correa, Andrès Gambini (Queenslandi Ülikool). Koostööpartneriks on Luunja Stud OÜ, eesotsas Sven Šoisi ja Urmas Raagiga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta