Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas nädalavahetusel kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel.

Vaktsiini külvati väikelennukitelt 6100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis 50 km ulatuses Vene Föderatsioon maismaapiiririst ning 30 km ulatuses Narva jõest.

Vaktsiinikülvi alustati Lõuna- ning Kagu -Eestist, seejärel teostati vaktsineerimist Ida-Virumaa aladel. Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 6 päeva.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel.

Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute liikumise vahendusel teostati aastatel 2011-2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates käesolevast aastast on seoses Läti Vabariigi marutaudialase olukorra olulise paranemisega puhvertsoonist Lätiga piirnevad piirkonnad välja jäetud.

2013 aasta kevadel Veterinaar ja Toiduamet kuulutas Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks.

Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna praegugi on marutaudioht Eestiga piirnevatel aladel, eelkõige idapiiril, suur. Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2015 aasta septembrikuu teises pooles.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta