Täna asetatakse Rootsis Lundis nurgakivi ühele maailma võimsaimaks teaduskeskuseks kujunevale superehitusele, Euroopa Neutronkiirguse Allikale (ESS).

„Sellise hiiglasliku teadusekeskuse nagu ESS ehitamine ei saa olla pelgalt ühe riigi pingutus, sest ESS saab olema senistest sarnastest teadustaristu objektidest suurusjärgu võrra võimsam neutronkiirgusega mõõtmisi teostada võimaldav keskus. Ükski riik Euroopas ei suudaks sellist laiahaardelist keskust üksi rajada,“ tõdes Tartu ülikooli füüsika instituudi tööstussuhete ekspert, Eesti ESS tööstuskontaktametnik Ott Rebane.

Teaduskeskust ehitatakse 17 partnerriigi, sh Eesti kaasabil. ESS-i tegevjuht James Yeck rõhutas, et tänasesse punkti jõudmiseks on läinud enam kui 20 aastat. „Ehitus on alanud tänu lugematule hulgale inimestele, kes on teaduslikult asja vedanud, panustanud oma tehnoloogilise leidlikkuse ja haldusvõimekusega. Oleme uhked selle üle, kus me täna oleme, aga ka teadlikud, millist vastutust me kanname,“ ütles Yeck.

Keskuse koguehituse maksumuseks on arvestuslikult 1,843 miljardit eurot. Eesti riik on lubanud ehitusse panustada 0,25% maksumusest ehk ligi 5 miljonit eurot. „Vajamineva koostöö tohutu maht saab olema tõsine logistiline, insenertehniline ja teaduslik väljakutse, sest ajaplaan on tihe ning esimesed neutronid saadetakse ehitatavatesse seadmetesse vastavalt plaanidele 2019. aastal. Kogu teaduskeskus peaks täisvõimsusel käivituma aastal 2023,“ rääkis Rebane. Kogu kireva logistika juures on tegevjuht Yeck aga optimistlik, sest eeltöö on olnud põhjalik ning organisatsioon on väljakutseks valmis.

„Vajaliku koostöö mahu taustal on seda üllatavam, et just Tartu ülikooli teadlaste töögrupp professor Pieperi juhtimisel oli maailmas esimene, kes sõlmis ametliku kaudse panuse* lepingu ESS-iga,“ rõhutas TÜ teadusprorektor Marco Kirm. Leping puudutab bioloogilistele objektidele spetsiifilise mõõtekeskkonna loomist, mis võimaldaks neutronitega uurida valkude käitumist pärast nende mõjustamist võimsa laserimpulsiga.

Sõlmitud leping on ühtlasi aluseks ja kiirendab uute teadusrühmade liitumist ESS-iga koostööks mistahes valdkonnas. „Tänu sellele lepingule muutub ESS-i ning Tartu ülikooli ja ühtlasi kogu Eesti teadlaste koostöö veelgi tihedamaks ning see tagab meie teadlaste järjepideva panuse maailma tippteadusesse väga erinevates teadusvaldkondades: materjaliteaduses, tehnoloogias, inseneerias, biokeemias, biomeditsiinis, bioloogias ja geoloogias, aga ka rakendus- ja fundamentaalfüüsikas ning keemias. Kõige olulisem on, et meie teadlastel ja ettevõtetel avaneb võimalus rakendada maailma tipptehnoloogiat oma uurimisprobleemide lahendamisel,“ ütles füüsikalise keemia professor Enn Lust.

Tartu ülikooli teadlased osalevad veel ESS-i ümbritseva teaduslinnaku planeerimisel, samuti katserakkude ning instrumentide disainimisel, mille kaugem eesmärk on uute energeetikamaterjalide arendamiseks sobivate uurimistingimuste loomine teaduskeskuses. „Luuakse ka seadmeid, mis aitavad määrata poorsete materjalide struktuuri, vedelike ja gaaside füüsikalist ja keemilist adsorptsiooni ning dünaamikat erinevates materjalides,“ täpsustas ESS Eesti koordinaator, füüsikalise ja elektrokeemia teadur Heisi Kurig.

* i.k. in-kind contribution on mitterahalise panustamise võimalus, kus riik panustab läbi oma asutuste töö.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta