Juba eelmisel aastal otsustas Maailmakoristuspäev pöörata tähelepanu väikeprügile: prahile, mis justkui inimsilmale nähtamatu, ent loodusele laastav. Mullu korjasid pea 30 000 eestlast ühtekokku üle miljoni koni. Nii peame varasemast veel tähtsamaks sel lainel tänavu jätkata.

• Umbes kuuest triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab 4,5 triljonit sigaretifiltrit loodusesse.
•  ... ehk ⅔ suitsetatud sigareti konidest visatakse maha.
• Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett.
• Loomad ja linnud on valimatud sööjad: see tähendab, et nad ei suuda vahet teha toidul ja plastjäätmetel, sealhulgas suitsukonidel. Suitsukonid võivad nad kas lämmatada või mürgitada erinevate toksiinidega, millest nad ei ole võimelised taastuma.
• Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei peeta enam plastkõrsi – selleks on hoopis suitsukonid ja justnimelt tselluloos-atsetaatkiududest sigareti filter, mis ei lagune bioloogiliselt.
• Tänavale visatud koni lagunemine võib võtta kuni 12 aastat.
• Tallinnast merre jõudvast prügist moodustavad ligi poole suitsukonid.
• Üle poole Tallinna sadeveesüsteemist ei läbi veepuhastusjaama. Kui poetada koni kanalisatsioonikaevu, nagu seda linnapildis sageli näha võib, surfab koni elegantselt merre.
• Üks Harjumaa kool leidis kevadel oma asulat koristades poole kilomeetri jooksul 15 000 suitsukoni!
• Iga koni loeb - korjame need 19. septembril üles!

#maailmakoristuspäev2020 #merialgabsiit #igakoniloeb
Maailmakoristuspäeva toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta