Erinevalt paljudest Viktooria-ajastu naistest Inglismaal omandas Nightingale range hariduse. Otsus saada põetajaks-medõeks pani perekonna küll kulmu kortsutama, sest Florence’is nähti suuremat potentsiaali.

Ta oli oma otsuses kindel ja võitles Krimmi sõjas põetajana teenides selle eest, et haiglatingimusi paremaks ja inimlikumaks muudetaks.

Ta kritiseeris eriti laatsarettide vähest puhtust, värske õhu vähesust, soojuse ebapiisavust, toiduvaliku ühekülgsust ja sõdureile antavast ebapiisavast puhkuseperioodist. Nightingale kritiseeritud puudujääkide parandamine vähendas oluliselt sõdurite suremust välihaiglates.

Sõjaväehaiglates saavutatud eduloo võttis naine kodumaale naastes kaasa ning avas esimese medõdede kooli.

Tema saavutused tõid tunnustust medõe ja põetaja ametile tervikuna ja teda peetakse kaasaegse õenduse rajajaks.

Aastal 1907 pälvis ta esimesena naisena Teeneteordeni. Teda on kutsutud ka "daam lambiga". Tema sünnipäev on kuulutatud Rahvusvahelise Õdede Nõukogu poolt rahvusvaheliseks õdede päevaks.

Toimetas Katrin Lipp, roheliste mõtete portaal www.bioneer.ee

Allikad: EMSLi ajakiri "Hea Kodanik" nr.2 2008 (Eva Ladva), wikipedia, florence-nightingale.co.uk, gazellebookservices.co.uk

Loe lisaks:
Bioneer - MAAILMAMUUTJAD LÄBI AJA: Robert Owen (1771-1858),
Bioneer - MAAILMAMUUTJAD LÄBI AJA: Bengt Gottfried Forselius (1660-1688)