Robert Owen oli Wales’i päritolu ühiskondlike reformide algataja – üks sotsialismi rajajaid ja koostööliikumise käivitaja.

Vaid 19-aastaselt asus ta tööle puuvillavabrikusse, mis tänu Oweni taibukusele ja energilisusele muutus peagi Suurbritannia üheks edukamaks.

Tema suurimaks saavutuseks sai aga noortehariduse edendamine, millele Owen pühendas erilist tähelepanu, rajades Suurbritanniasse, eelkõige Šotimaale algkoolid.

Ta oli esimesi, kes asutas oma tööliste perede jaoks lasteaia ja kooli, kus õppisid nii poisid kui tüdrukud; pakkus täiskasvanuile õhtust õpet ja rajas kvaliteetse kraamiga kooperatiivse poe, mille kasum suunati koolisüsteemi. Owen pidas New Lanarkis loodud tööliskogukonna üheks olulisemaks eesmärgiks iga inimese võimete igakülgset arendamist.

Oweni tegevus äratas tähelepanu nii manufaktuuriomanike kui filantroopide hulgas. Esimesed hakkasid taipama, et töö kvaliteeti on viisakamate töötingimuste ja töölistesse parema suhtumisega võimalik tunduvalt parandada. Teistele oli New Lanark Suure Prantsuse revolutsiooni järgses Euroopas ja jõudu koguva abolitsionistliku liikumise õhkkonnas näide inimkonna parema tuleviku võimalikkusest. Owenit võib pidada nii ametiühingute kui kooperatiivi liikumiste isaks, aga ka heaoluühiskonna idee üheks varaseks eestvõitlejaks.

Ehkki tema edumeelsed ideed peegeldasid samal ajal ülejäänud Euroopas valitsenud meelsust, omistatakse idealistliku hariduse ideed siiski Robert Owenile isiklikult.

Toimetas: Katrin Lipp, roheliste mõtete portaal www.bioneer.ee

Allikad: EMSLi ajakiri "Hea Kodanik" nr.2 2008 (Eva Ladva), sirp.ee (Aet Annist)

Pilt: Robert Owen, maalis John Cranch, 1845 (faculty.evansville.edu)