Täna, 22. märtsil tähistatakse ÜRO algatusel maailma veepäeva, mille selle aasta teemaks on „Puhas vesi tervele maailmale“.

Vesi on elu alus. Meie elu kvaliteet sõltub otseselt vee kvaliteedist. Hea vee kvaliteet annab tervise kogu meie looduskeskkonnale, tagades seeläbi kõikide inimeste heaolu. Paraku ei ole see aga igal pool võimalik.

Igal aastal sureb maailmas vee puudusest või rikutud veest tingitud haiguste tõttu pea 1,5 miljonit last. Vee puudusele lisaks kahjustab veevarusid ka inimtegevusest tingitud reostus. Viimase 50 aasta jooksul on inimtegevuse tõttu tekkinud reostusjuhtumid, mida pole varem kunagi ajaloos esinenud.

„Hinnanguliselt juhitakse iga päev kontrollimatult loodusesse tagasi miljoneid tonne reovett ja teisi saasteaineid,“ ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner. „Ligikaudu 2,5 miljardil inimesel puuduvad esmased vajalikud sanitaartingimused vee kasutamiseks ning reoveest vabanemiseks,“ täpsustas ta.

Reisneri sõnul on kõige hullem olukord arenguriikides, kus rohkem kui 90% tekkinud reoveest ning pea 70% tööstusreoveest jääb puhastamata ning juhitakse otse veekogusse. „Saasteainete vette juhtimine ei ole mitte ainult ebameeldiv, vees pikka aega püsivad ohtlikud ained kahjustavad inimese tervist ka siis, kui suurem reostus saab kõrvaldatud,“ märkis ta, täpsustades, et looduskeskkonnale toob see kaasa pöördumatuid muutusi, näiteks ei pruugi mõnede jõgede kalastik kunagi enam taastuda.

Reostuse tekkimise ärahoidmine on tunduvalt odavam, kui selle kõrvaldamine siis, kui see on sattunud loodusesse. Samuti on puhta vee hoidmine ja säilitamine majanduslikult põhjendatud, sest seeläbi on võimalik kokku hoida joogivee puhastamise kulusid, tagada piisaval hulgal kalavarud, arendada turismi või puhketegevust.

Maailma veemajanduse eesmärgiks on vähendada hiljemalt aastaks 2015 poole võrra nende inimeste arvu, kel puudub juurdepääs veele- ja kanalisatsioonile. Kuid selle eesmärgi saavutamise peamiseks takistuseks on üha suurenev rahvaarv, vajadus toiduainete järele ning kliimamuutustest tingitud veepuuduse süvenemine. Hinnanguliselt elab aastal 2030 iga teine inimene maailmas veepuuduses.

„Eestis otseselt veepuudust ei ole, kuid küsimus on alati vee piisavas kvaliteedis ning kulutustes, mida me teeme selleks, et saada kvaliteetset joogivett ning vabaneda tekkinud reoveest,“ märkis Reisner. „Eesti veekogud on veerohked, kuid reostusest tingituna on veekogud kinni kasvamas,“ täpsustas ta.

Eesti jõgedest on täna heas seisundis peaaegu 74 protsenti ja järvedest 58 protsenti. Eesti rannikuveest on 31% heas seisundis, kuid siin on seisundi halvenemine tingitud eeskätt Läänemerest, milles muutused leiavad aset kümnete aastate jooksul. Üsna tõenäoliselt ei saavuta ligikaudu 17% Eesti pinnaveest aastaks 2015 head seisundit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta