TÜ Eesti Mahe andmeil on viimase aasta jooksul maherukkijahu müük kasvanud kaks korda.  2008. aastal kasvatati mahedalt teravilja rohkem kui 11000 hektaril, 2009. aastal oli see pind juba üle 16000 hektari.

„Eesti inimesed on hakanud ise kodudes rohkem leiba küpsetama – see on tõstnud oluliselt maherukkijahu populaarsust,“ ütles Eesti Mahe esindaja Liisa Ruukel. „Tarbijad eelistavad täisterarukkijahu. Kui varem osteti valdavalt ühekiloseid rukkijahupakendeid, siis nüüd on hakatud ostma rukkijahu näiteks 30 kilo kaupa.“

Tallinnas asuva kaupluse Ökosahver juhataja Siiri Talumaa sõnul on huvi mahejahu vastu kasvav. „Järjest enam soovitakse osta mahejahu suuremas pakendis. Kui eelmise aasta alguses käisid inimesed küsimas, kuidas leiba teha ja mida sinna sisse panna, siis nüüd jagatakse juba vastastikku kogemusi: proovitakse erinevaid jahusid ja lisandeid. Tihti tuleb jutuks mälestus vanaemade küpsetatud leivast ja sellest, et on väga mõnus leivategu ise järele proovida,“ rääkis Siiri Talumaa.

„Mul on väga hea meel, et maheteravilja vastu on tarbijate huvi suurenenud, see annab julguse kasvatamist jätkata,“ lausus Mätiku mahetalu peremees Aivar Pikkmets. „Mahetoodete müügi kasv kinnitab, et mahetootmise arendamine on õige valik ning see on kamajanduslikult mõttekas.“

Eesti Mahe pakub Raismiku talu,  Zerna talu ja Vändra Leiva kodumaist maherukkijahu. Mahejahu müüakse kõikides ökopoodides ning Rimides, Selverites, Tallinna ja Tartu Kaubamajades, Konsumites ja mujal. Lisaks rukkitoodetele on müügil ka mahedad nisu-, odra-, speltanisu- ja kaeratooted. 

Tulundusühistu Eesti Mahe (www.eestimahe.ee) asutati 2003. aastal. Ühistusse kuulub üle 80 mahetootja. Ühistu eesmärk on liikmete teenindamine mahesaaduste tootmisel, käitlemisel, turustamisel ja tulukuse suurendamisel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta