10.–14. juulini toimus Harjumaal Lilleoru õppekeskuses kestliku arengu konverents “Teadlike kogukondade tarkus”, mis tõi kokku enam kui 500 inimest 46 riigist üle kogu maailma. Viie päeva vältel oli fookuses ka Eesti jätkusuutlik areng ning uudsed lahendusteed selle saavutamiseks.

 

“Enam kui 3700 km rannikut tähendab, et Eestil – kes oli 30-40 aastat tagasi üks suurimaid vetikate eksportööre - oleks piisavalt looduslikku ressurssi, et läbinisti ökoloogiliselt toota ise kogu vajalik aastane gaasivaru,”ärgitas jätkusuutliku ettevõtluse Steve Jobsiks nimetatud Gunter Pauli astuma eestlasi samme energiajulgeoleku ja ökoloogiliselt jätkusuutliku majandusmudeli suunas. Pauli loodud teadlaste ja inseneride võrgustik on välja töötanud ökoloogilise meetodi gaasi tootmiseks fermenteeritud vetikatest, mida ta on mitmel pool maailmas ka edukalt rakendanud.

“Meil on palju metsa, kuid meil ei ole head ideed, mida selle metsaga peale hakata,” tõdes konverentsile eelnenud Eesti visioonipäeval kirjanik Valdur Mikita. “Puude hävitamise asemel võiks paberi tootmisel kasutada pigem kaevandustuhka,” innustas muuseas ka mitme vihmametsa taastamisele kaasa aidanud Pauli eestlasi uusi lahendusi otsima. “Me peaksime suutma toota paberit ilma vett reostamata. Tehnoloogilised lahendused selleks on olemas.” Pauli enda loodud ettevõtted toodavad paberit kaevandustolmust ja aherainest, tootmises ei kasutata vett ning toodetud paber on taaskasutatav.

Pauli on käivitanud üle kogu maailma ligi 200 ettevõtet, loonud ligi 3 miljonit töökohta ning kokku on sinise majanduse ettevõtetesse investeeritud 5 miljardit dollarit. Tema raamatuid on müüdud kokku 17 miljonit eksemplari, juuli alguses ilmus ka eesti keeles tema viimane raamat “Sinine majandus 3.0: Kasumlikud ärimudelid, mis taastavad planeeti”.

“Probleem ei ole tehnoloogias. Kõik vajalikud tehnoloogiad on meile teada, sageli juba kümneid aastaid. Probleem on inimeses ning ökoloogiliste lahenduste juurutamises,” tõdes konverentsi teine peaesineja tuntud Taani ettevõtja ja investor, mahebrändi Urterkam üles ehitanud Ross Jackson.

“Iga inimese sees on destruktiivseid emotsioone ja mõtteid – omamoodi sisemist prügi, mis mürgitab nii inimest ennast, teisi inimesi, kuid ka keskkonda, kogu planeeti,” tõdes 30 aastat inimkäitumise põhialuseid uurinud Ingvar Villido, vaagides keskkonnaprobleemide juurpõhjuseid. “Kõik halb, mis juhtub inimeste vahel, on põhjustatud sellest nö prügist. Kui vabaneme prügist meie sees, muutuvad meie väärtused ning muutub puhtamaks ja elamisväärsemaks ka maailm,” tutvustas konverentsi teisel päeval kogu maailmas uudset inimesekäsitlust Ingvar Villido ning jagas visiooni, milline on inimkonna arengutee vundament 21. sajandil.

Konverents “Teadlike kogukondade tarkus” toimus Maailma Ökokülade Võrgustiku (Global Ecovillage Network e GEN Europe) Euroopa organisatsiooni, Eesti Ökokogukondade Ühenduse ja MTÜ Lilleoru koostöös. GEN ühendab ligi 10 000 kogukonda üle kogu maailma. Konverentsil toimus kokku 116 töötuba, 6 plenaarettekannet ning kolm spetsiaalselt Eestile suunatud töötuba. Konverentsi avas 10. juulil toimunud Eesti visioonipäev.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta