Markko Mäll (34) on ambitsioonikas mees, kes tahab saada Eesti tuntuimaks ussikauplejaks. Ei, ta unistuseks pole 5000-pealine rästikufarm, ussisõnade tundmine või maomürgilabor. Markko soovib sõnnikuusside abil võimalikult paljud inimesed biojäätmete raiskamise ringist välja aidata. Toidujäägid ei ole prügi, see on tooraine kvaliteetseima kompostmulla saamiseks. Sõnnikuussid on ka kalameeste lemmikud.

Mis saab biojäätmetest edasi?

Prügiteema on Markkole juba kaua huvi pakkunud. Et teemast aimu saada, uuris mees jäätmete tekkimist, sortimist ja ümbertöötlemist. Kõige suurem probleem tundus olema biojäätmetega, ometi on just neid kõige lihtsam igaühel ümber töödelda.

„Enamik Harjumaa biojäätmeid läheb Jõelähtme suurtele kompostimisväljakutele, käisin seal kohapeal. Pean tunnistama, et see vaatepilt ei olnud ilus,” kirjeldab Markko oma emotsiooni.

Kompostimisväljakutelt saab madala kvaliteediga komposti, sest inimesed loobivad biojäätmeid kogumiskastidesse koos pakenditega ja sokutavad sinna ka sobimatut kraami. „Minu sorteeritud biojäätmed on puhtad, aga selleks ajaks, kui nad kompostimisväljakule jõuavad, on teised sinna juurde visanud kilet, konisid, klaasikilde ja muud taolist,” räägib Markko.

Kogukondlik kompostimine tundus teostatav

Tegusa mehena ei jäänud Markko käed rüpes paremaid lahendusi ootama, vaid otsustas need ise leida. Ta otsis võimalusi, kuidas töödelda biojäätmeid nii, et neid suurtele kompostimisväljakutele ei viidakski.

Esimese hooga liikus mõte kogukondliku kompostimise peale. Kompostimisühistud koguksid biojäätmeid kogumismajadesse, kus nende eest hoolitseks eraldi inimene. Sellised ühistud võiksid olla vabastatud biojäätmete äraveo maksmisest.

Edasi liikus mõte biogaasi peale, aga gaasitootmine näis sobivat pigem farmidele. Üsna juhuslikult jõudis mees oma otsingutel vermikomposti teemadeni.

Iga vihmauss komposti ei sobi

Vermikompostiks nimetatakse punaste vihma- ehk sõnnikuusside toodetud komposti. Selle tootmiseks ei sobi kõik vihmaussid, vaid ainult kindlad liigid, enam levinud on Eisenia fetida ja Eisenia andrei. Nad elavad ainult kõdunevas sõnnikus või kompostis ja tavalises mullas neid pole. Tavalised mullaussid kompostrisse ei sobi, sest nad tegutsevad sügaval maa sees ja kitsastes tingimustes hukkuvad.

Paljud nimetavad vermikomposti ka biohuumuseks, kuid see pole päris õige, kuna biohuumus on vihmaussisõnnik, mis enam ei lagune, kuid vermikomposti lagundavad mikroorganismid edasi.

KompostiussidRaske algus

Esimese katsetuse tegi Markko internetist leitud jooniste järgi tehtud ussikastiga. Kasti põhja suurus oli 70 x 50 cm, kõrgus oli umbes 40 cm.

Kast oli läbipaistev, mis oli viga, kuna ussid ei salli valgust. Markko naljatab, et akvaarium ei ole kompostimiseks hea lahendus. Kui on soovi katsetada, siis tuleks kompostri ehitamiseks valida pigem mõni muu materjal.

Kehvasti läks ka esimeste ussidega. „Juhtus nii, et esimesed ussid said kogemata hukka. Isetehtud kastis olid augud küll olemas, aga juhtus nii, et tekkis liigne niiskus, vedelik ei voolanud alt ära ja ussid uppusid sellesse. Kahju küll, loomad said surma,” tõdeb mees kurvalt.

Katsed ussikastidega

Pärast ebaõnnestumisi hakkas Markko otsima spetsiaalseid usside kasvatamiseks mõeldud kaste. Ta tellis veebipoodidest endale mitmelt firmalt ussikaste ja asus neid testima.

Selgus, et mitme tootja kastid olid samasuguse põhjasuurusega - 40 x 40 cm. Tööpõhimõte oli ka kõigil ühesugune. Võrreldes endatehtuga oli spetsiaalne kast märkimisväärselt mugavam ja efektiivsem.

Kui spetsiaalse ussikastiga kõik edenes, tekkis mõte panna püsti täitsa oma ussiäri. Nii saaks kaks kärbest ühe hoobiga: biojäätmete probleem kodudes leiaks lahenduse ja ta võiks tööalaselt olla iseenda peremees.

Markko meelest on ussikastide müümine missiooniga töö. Ta rõhutab, et aitab inimestel oma ökoloogilist jalajälge vähendada ja  samal ajal ise kvaliteetset komposti toota.

Alguses plaanis mees vaid vihmaussikompostreid müüa, kuid nüüd on plaanid palju ambitsioonikamad. Markkole teadaolevalt ei müü keegi usse kindla koguse kaupa. Müüakse komposti, mille sees on ussid, kuid pole teada, palju neid seal on.

Markko otsustas seda olukorda parandada: „Mina kavatsen müüa inimesele komposteerimiseks valmis kasti koos kindla koguse ussidega. See on komplekt, kuhu paned vaid biojäätmed sisse ja ussid hakkavad seda mõne aja pärast sööma. Inimene ise ei pea muretsema, kas ostetud   kastis on alustamiseks piisavalt usse.”

Vermikompostialase info levitamise on võtnud Markko oma suuremaks eesmärgiks. Ta ei eelda, et inimene, kes nõu küsib, peab tema käest kindlasti ostma. Peaasi, et inimene kompostimisega tegelema hakkab ja seeläbi annab oma panuse biojäätmete probleemi lahendamisele.

Sõnnikuussid teenivad neile kulutatud summa üsna kiiresti tagasi. „Ma arvan, et usside omamine on hea investeering. Nende populatsioon kahekordistub heades tingimustes iga kahe või kolme kuu tagant. Kui ostad näiteks kilo usse, siis umbes kolme kuu pärast on sul kaks kilo, kuue kuu pärast neli ja nii edasi. Kui usse on jõudsalt juurde tulnud, võid osad maha müüa,” põhjendab Markko. Usse võib müüa tagasi talle, teistele kompostimisega alustajatele või tuttavatele kalameestele.

Usside eluviis

Kilo usse sööb ära umbes 500 grammi köögijäätmeid päevas. Sellest reeglist võiks lähtuda, kui ussikasti ostmist või valmistamist planeerima asutakse.

Markko müüdav vermikompostikast koosneb alusest ja neljast kastist, kus ussid elavad. Toidujäätmed asetatakse kõige pealmisesse kasti. Biojäätmeid ei pea lisama iga päev, seda on soovitav teha umbes korra nädalas.

Ussid elavad allpool ja käivad üleval söömas, nad liiguvad sinna, kus on sööki. Kui alumises kastis on ussidel kõik söödud, võib kasti kompostist tühjendada ja lisada ülespoole uute jäätmete sisestamiseks. Komposti võib kasutada vastavalt vajadusele peenramaal või toataimede väetamiseks. Kuna orgaaniline materjal on väga niiske, siis üks kast võib kaaluda umbes kümme kilo, nii et lõputult palju kaste üksteise otsa koguda ei saa.

KomposterSulle prügi, ussile kõhutäis

„Ussid söövad  nii taimset toitu kui ka paberijääke. Ussikasti sobivad hästi näiteks vanad munakarbid, tühjad paberirullid ja isegi poetšekid. Vanapaber saab ringelda mitu tsüklit, iga tsükliga taaskasutatud paberi kvaliteet kahaneb. Munarest on kõige kehvema kvaliteediga paber, seda ei saa enam vanapaberina kasutada,” selgitab Markko.

Mahla pressimise jäägid ja muu vettinud orgaaniline materjal tekitavad kompostrisse üleliigseid vedelikke. Sel puhul tuleb lisada juurde paberit, kuid kompostril on olemas ka spetsiaalne vedelikukogumise kast, mis päästab ussid uppumissurmast.

Väga palju tsitruselisi ei soovitata ussikasti panna, sest need on liiga happelised. Kompostrisse ei tasu panna ka kala, liha- ja piimatooteid, sest need hakkavad haisema. Küll aga sobivad kompostrisse näiteks puu- ja juurviljad ja nende koored, kohvi- ja teepuru, kohvifiltrid, purustatud munakoored, jahutooted ja isegi tolm.

„Korrektse kasutamise juures ei levita komposter mingisugust halba lõhna. Kui see probleem tekib, siis on see vihje sellele, et midagi on valesti tehtud. Näiteks on kompostrisse lisatud sobimatuid toiduaineid või on kompostris liiga palju jäätmeid ja õhk ei saa ringelda.Sõnnikuussidega ei ole komposteerimise juures vaja tegeleda. Ussid elavad kastis oma elu ja sinu mure on vaid biojäätmeid lisada,” selgitab Markko.

Uhked tulevikuplaanid

„Kui Eestis äril hästi läheb ja kõik toimib, siis võiks sellega edasi minna näiteks Soome, Lätti ja Leetu. Olen kuulnud, et Lätis on vermikompostimise teema arenenud rohkem kui Eestis. Kuuldavasti kasvatavad seal mõned pensionärid lisaraha teenimiseks korterites vannides usse,” räägib Markko.

Järgmiseks plaanib Markko hakata müüma Eestis veel tundmatuid, kuid efektiivseid  biojäätmete käitlemise süsteeme, lisaks ka erinevaid orgaanilisi väetisi ja muid taimekasvatustooteid. Veel on mõttes levitada kompostreid söögikohtades, kuna seal tekib iga päev väga palju biojäätmeid. Kompostreid saab kasutada ka hariduslikel eesmärkidel – koolides oleks ju lastel tore vihmausside eluga tutvuda ja neid koos kompostiga mikroskoobi all uurida. „Kompostreid saab väga paljudes kohtades kasutada, kuid suurim eesmärk on siiski biojäätmete vähendamine ja ümbertöötlemine,” tõdeb Markko.

„Minu eesmärk on jäätmekäitlus võimalikult lihtsaks teha ja inimestele tõestada, et prügisorteerimisest on suur kasu. Praegu arvavad paljud, et prügisorteerimisel pole mõtet ja nagunii valatakse lõpuks kogu prügi ühte kohta. Mina soovin, et inimestele pakutakse usaldusväärset biojäätmete sorteerimise ja ümbertöötlemise võimalust ja näidatakse, et asjal on mõtet,” räägib ta. „Usun, et ka üksi on võimalik maailma paremaks muuta ja loodust päästa, kuid kui sellise mõtteviisiga inimesi rohkem kokku saab, siis on võimalik midagi suuremat ära teha. Seepärast otsin inimesi, kellel on elus sarnased eesmärgid ja kes oleksid valmis minuga koostööd tegema,” lisab Markko. 

Vaata lisa compost-it.ee

Loe kindlasti ka Bioneeri Kompostiussiblogi!