Septembri teisel poolel loendavad Eesti looduskaitsjad ja linnuvaatlejad igal aastal sookurgi ja hanesid. Traditsiooniliselt on neid kõige rohkem Matsalu ümbruses, kus tänavune loendus viidi läbi 15. septembril.
- Bioneeri uudised
- Keskkonnaamet
- 25. september 2009
Õhtul alates kella 17.30 kuni pimedani läbiviidud loendus andis sel aastal tulemuseks ligi 16 000 sookurge ja üle 6000 hane. Linde loendati 13 vaatluspunktis 19 loendaja poolt.
Sookurgi (Grus grus) oli kõige arvukamalt Topu lahes Sassi poolsaarel ning hallhanesid (Anser anser) Matsalu lahe kaguosas Salmi vaatluspunktis.
Võrreldes eelmise aastaga loendati sookurgi tänavu poole rohkem, hanesid aga paari tuhande võrra vähem. Kuna rändlindude peatumise kestus ja maksimumaeg varieerub aastate lõikes tugevalt, siis ei saa sellest veel järeldusi teha, et sookurgi ongi tänavu rohkem kui mullu ja hanesid vähem.
Hanede rände tippaeg jääb veidi hilisemasse aega, tavaliselt septembri teise poolde ja näiteks valgepõsk-lagled alles hakkavad siia saabuma. Kuna sel aastal on järjekordne sookurgede riikliku seire aasta, siis on neile ka suuremat tähelepanu pööratud ja loenduse läbiviimine sätitud sookurgede rände maksimumile võimalikult lähedale.
Sookurgede tipparvukus oli 2006. aastal, mil Matsalu piirkonnas loendati 23 000 ja kogu Eestis 55 000 sookurge. Tegemist oli rändlindudele arvatavasti erakordselt hea aastaga, mil ka loendusaeg sattus rände haripunkti. Muretsemiseks põhjust pole, sookurgedel ja
hanedel läheb üldiselt hästi. Juba järgmisel sügisel võib selline kureuputus korduda, seekord soovime neile järjekordselt head teed ja ohutut jõudmist soojale maale.
Üle-eestilise hanede ja sookurgede sügisese loenduse andmed võetakse kokku Eesti Maaülikooli looduskaitse uurimiskeskuses niipea, kui üle Eesti kõigilt loendajatelt andmed laekunud on.
Sookurgi (Grus grus) oli kõige arvukamalt Topu lahes Sassi poolsaarel ning hallhanesid (Anser anser) Matsalu lahe kaguosas Salmi vaatluspunktis.
Võrreldes eelmise aastaga loendati sookurgi tänavu poole rohkem, hanesid aga paari tuhande võrra vähem. Kuna rändlindude peatumise kestus ja maksimumaeg varieerub aastate lõikes tugevalt, siis ei saa sellest veel järeldusi teha, et sookurgi ongi tänavu rohkem kui mullu ja hanesid vähem.
Hanede rände tippaeg jääb veidi hilisemasse aega, tavaliselt septembri teise poolde ja näiteks valgepõsk-lagled alles hakkavad siia saabuma. Kuna sel aastal on järjekordne sookurgede riikliku seire aasta, siis on neile ka suuremat tähelepanu pööratud ja loenduse läbiviimine sätitud sookurgede rände maksimumile võimalikult lähedale.
Sookurgede tipparvukus oli 2006. aastal, mil Matsalu piirkonnas loendati 23 000 ja kogu Eestis 55 000 sookurge. Tegemist oli rändlindudele arvatavasti erakordselt hea aastaga, mil ka loendusaeg sattus rände haripunkti. Muretsemiseks põhjust pole, sookurgedel ja
hanedel läheb üldiselt hästi. Juba järgmisel sügisel võib selline kureuputus korduda, seekord soovime neile järjekordselt head teed ja ohutut jõudmist soojale maale.
Üle-eestilise hanede ja sookurgede sügisese loenduse andmed võetakse kokku Eesti Maaülikooli looduskaitse uurimiskeskuses niipea, kui üle Eesti kõigilt loendajatelt andmed laekunud on.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta