1929. aasta 1. jaanuaril hakkas Eestis kehtima meetermõõdustik. 

Meetermõõdustik sai tegelikult alguse Suur Prantsuse revolutsiooni aegu.  Tollal oli käibel umbes 800 mõõtühikut ja rahvas nurises, et mõõtmine on liiga keeruline.  Rahvusassamblee oli sunnitud midagi ette võtma ja 1790. aastal tegigi Prantsuse riigitegelane Charles de Talleyrand-Périgord (1754–1838) ettepaneku luua täiesti uus mõõtude süsteem. 1791.aasta veebruaris moodustastati Teaduste Akadeemia komisjon, mis analüüsis kolme varianti – sekundipendlit ja ekvaatori- või meridiaanikaare osa pikkust. Komisjon valis meetri aluseks ühe kümnemiljondiku Põhjapooluselt ekvaatorini ulatuvast Pariisi läbivast veerandmeridiaani pikkusest. Assamblee nõustus teadlaste ettepanekuga ja kinnitas uue pikkusühiku definitsiooni 26. märtsil 1791. Seda päeva võiks lugeda meetermõõdustiku alguseks.

Nii otsustas 1948. aastal toimunud 9. vihtide ja mõõtude peakonverents (CGPM) teha rahvusvahelisele vihtide ja mõõtude komiteele ülesandeks korraldada uuring teadus-, tehnika- ja hariduskogukondade mõõtmisvajaduste väljaselgitamiseks. Kuus aastat hiljem korraldatud 10. CGPM otsustas uuringu tulemuste põhjal, et vaja on kuut põhiühikut: meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), amper (voolutugevus), kelvin (temperatuur) ja kandela (valgustugevus). 1970. aastal lisandus neile ainehulga mõõtühik mool. Tulemuseks oli meetermõõdustiku nüüdisaegne versioon, mis sai 1960. aastal aset leidnud 11. CGPM-il nime SI-süsteem (SI on lühend prantsuskeelsetest sõnadest Système international d’unités – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem).

Aastate jooksul on meetri definitsiooni kaks korda muudetud. Nüüd kehtib 1983. aastal vastu võetud definitsioon, mille alusel on meeter teepikkus, mida läbib valgus vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul (valguse kiirus). Meeter on nüüd määratud suhtelise täpsusega kuni 25 triljondikku (±2,510–11).

Põhilised ühikud

Füüsikaline suurus Ühiku tähis Ühiku nimetus
pikkus m meeter
aeg s sekund
mass kg kilogramm
voolutugevus A amper
temperatuur K kelvin
ainehulk mol mool
valgustugevus cd kandela

Kümnendeesliited

Tähis Eesliide Arvkordaja
T tera-    10121012 = 1 000 000 000 000
G giga-    109109 = 1 000 000 000
M mega-    106106 = 1 000 000
k kilo-    103103 = 1000
h hekto-    102102 = 100
da deka-    101101 =  10
d detsi-    10−110−1 = 0,1
c senti-    10−210−2 = 0,01
m milli-    10−310−3 = 0,001
μ mikro-    10−610−6 = 0,000 001
n nano-    10−910−9 = 0,000 000 001
p piko-    10−1210−12 = 0,000 000 000 001

Loe Bioneerist lisa!

Sarnased artiklid