Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory katusel peatselt talvituma asuvad mesilased toodavad aastas ca 30 kg kvaliteetset mett. Linnas toodetud mesi ei erine maameest sugugi, seda tõendab ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vee- ja pinnaseuuringute laborist tellitud analüüs.

TTÜ Mektoryt juhtiva innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varraku sõnul oli mesilastarude algne mõte kasutada mesimumme tudengite õppetöös ja ka teaduse tegemiseks. „Näiteks saaksid IT tudengid koostöös logistikutega andmekaevet teostada ja muudesse valdkondadesse uuritavad tulemused üle kanda.“ Siiani pole tarud õppetöös rakendamist leidnud, ent Varrak pole seda mõtet kõrvale heitnud. Küll jõuame ka nende põnevate teemadeni ja siis on ülikoolilinnakus ennast hästi tundvad uuritavad juba olemas.“

Kraini ehk Carniola mesilased on kuulekad ja nõelavad harva. Nad istuvad rahulikult kärjel ega lenda võõrastesse tarudesse, talvituvad suhteliselt väikesearvulisena ja on erakordselt kiire kevadise arenguga. „Linnas nad kellelegi ohtu kindlasti ei kujuta,“ sõnas Varrak ja lisas, et mesilastega seonduvate tegevuste lahendamiseks on Mektoryl partnerina ka oma harrastusmesinik.

„Mesi vastab analüüside järgi kõikidele nõuetele ja on kõikide normidega kooskõlas,“ kinnitab mesinik Egon Müür. „Meie meeproov sisaldas 34% roosõielisi, 26% paju, 16% valget ristikut, 6% liblikõielisi, 5% tamme, 3% ristõielisi, 2% vaherit ja pärna ning 1% hobukastanit. Leitud raskemetallide hulk jääb oluliselt väiksemaks riigis kehtestatud normidest.“

Tema sõnul on loomulikult linnas mesilaste pidamine keerulisem, seda ainuüksi tarudele ligipääsetavuse tõttu, ent ometi ei ole tegemist uudse nähtusega. „Maailmas on mesilaste linnas pidamine vägagi levinud. Tuntuima näitena võib tuua USAs Valge Maja, kes oma mesilast saadud mett nii toiduvalmistamisel kui ka turunduslikul eesmärgil kasutab.“

Ka TTÜ Mektory mesi on üle maailma tuntud. Maja on külastanud üle 150 000 inimese enam kui 150st riigist ja nii on mesi jõudnud üle maailma – kõrgetest riigiametnikest ettevõtjateni.

Lõpetuseks mõned nõuanded TTÜ Mektory mesilasvabrikust:

Mõnusalt niriseva mee jaoks tuleb meenõu pista sooja vette. Meeles tuleb aga pidada, et kuumutades mett üle 37 kraadi, lõhutakse tema struktuur, hävitatakse ensüümid ja nullitakse tervistavad omadused. Lisaks saadakse toode, mis võib tekitada organismis mürkaineid ja seedesüsteemi sootuks umbe ajada.

Mesi parandab seedimist, kaitseb mao limaskesta ja võitleb maohaavandeid tekitavate bakteritega. Mesi ennetab südame-veresoonkonna haigusi, hoiab veresooned elastsed ja on imeline vere puhastamiseks. Mesi tõstab toonust, rahustab ja maandab stressi ning aitab uinuda.

Mesi teeb head silmadele ja hammastele ning suudab kanda ravimtaimedes oleva tervendava väe kudedesse. Tänu antiseptilistele omadustele hoiab haavale määritud mesi selle steriilse ja kiirendab paranemist.

TTÜ informaatikainstituudi dotsent Innar Liivi sõnul filmib mesilastaru sissepääsu täna kõrgresolutsiooniline veebikaamera, kandes pilti üle reaalajas siseruumide laboritesse, kus taolise materjali kasutamise ainsaks piiranguks tudengite ja teadurite puhul jääb fantaasia. Selle peale võib ehitada pildituvastuse, objekti jälgimise või muid organiseeruvuse ja liikuvuse analüütika prototüüpe õppetöös või oma start-upi jaoks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta