Kalad, kalmaarid ja koorikloomad on toiduks miljonitele lindudele ning inimestele – toidurohkuse korral saavad teineteise kõrval hakkama paljud liigid. Kuid toidu vähenedes muutuvad erinevad liigid nagu merelinnud ja inimene konkurentideks. Tänapäevaste püügilaevadega on võimalik lühikese ajaga suur hulk loomust püüda ning seeläbi merelindude arvukust piirata.

Merelindude arvukust ja kalastusintensiivsust tuvastavaid uuringuid on tehtud kõikides maailmamerede piirkondades, kuid hiljutine ülemaailmseid püügiandmeid ja merelindude arvukushinnanguid koondav aruanne võimaldab hinnata, kui suured konkurendid teineteisele oleme ja kas konkurents on ajaga muutunud.

Merelinnud on hetkel üks enimohustatud linnurühm – 38% 346-st liigist on IUCN-i andmetel globaalselt ohustatud või ohulähedased ning poolte liikide arvukus on kahanemas. Kohati on asurkonnad kahanenud 70%, sest kahaneb lindude sigivus. Kuid vaatamata merelindude arvukuse langusele ei ole inimese ja merelindude konkurents langenud, vaid vastupidi – see on kasvanud 10%. Lindude arvelt vabanenud saak püütakse inimeste poolt ja seega võib arvata, et sama püügisurve jätkudes langeb merelindude arvukus veelgi.

Neljakümne aasta püügiandmed näitavad, et aastatel 1970–1989 oli globaalne aastane keskmine loomus 59 miljonit tonni, kasvades perioodil 1990–2010 65 miljoni tonnini: suurenes nii väikeste pelaagiliste kalade (5%), teiste kalade (8%) kui ka kalmaaripüük (91%); krillipüük aga vähenes (48%).

Merelindude arvukushinnang tugines 276 liigi ning 1482 asurkonna andmetele, hõlmates vastavalt 62% ja 60% kõigist merelindudest (vastavalt 0,53 ja 0,47 miljardit isendit). Arvutuslikult kahanes lindude söödud loomuse hulk perioodide vahel 19% (70-lt miljonilt 57 miljoni tonnini): vähenes nii kalmaaride (31%), koorikloomade (21%) kui ka kalade (16%) söömine.

Ligi pooltes maailmamere piirkondades täheldati olulist merelindude ja inimese toidukonkurentsi tõusu, eriti ookeanide lõunaosades, Aasia rannikul, Vahemeres, Norra meres ja Kalifornia rannikul. Samal ajal on ookeanide lõunaaladel ja Põhja-Atlandil tormilindude ja -pääsude arvukus kahanenud 66%, tiirude arvukus 48% ja fregattlindude arvukus 47%.

Samaaegne püügimahtude kasv ja merelindude arvukuse langus viitavad, et töönduslik kalapüük mõjutab mere ökosüsteemi ning seeläbi ka merelinde. Kahe vaadeldud perioodi vahel täheldati inimese ja merelindude toidukonkurentsi suurenemist ka Läänemere lõunaosas ja Botnia lahes.

Grémillet D, Ponchon A, Paleczny M, Palomares M-L D, Karpouzi V, Pauly D, (2018). Persisting Worldwide Seabird-Fishery Competition Despite Seabird Community Decline. Current Biology 28: 4009–4013, https://doi.org/10.1016/j.cub.2018.10.051

Lugu pärineb Linnuvaatleja teadusuudisteportaalist, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta