Metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostamise juhtkogu leppis oma tänasel esimesel töökoosolekul kokku, kuidas kava kokkupanek huvirühmade ning rahva esindajaist moodustatava metsakogu toel käima hakkab.

Metsaseadusest tulenevalt moodustas keskkonnaminister metsandust käsitleva valdkonna arengukava koostamiseks juhtkogu, kelle tegevusse kaasatakse metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvigrupid. Juhtkogus on esindatud ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi esindajad.

„Võtame metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostamist väga tõsiselt, mistõttu alustasime eeltööd juba eelmisel aastal. Siis kogusime ekspertide ja huvirühmade esindajate abiga kokku metsanduse probleemid, millele nüüd hakkame teadmispõhiseid lahendusi otsima,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Just selle ülesande täitmiseks koguneski täna Keskkonnaministeeriumis metsanduse uue, 2021.–2030. aasta arengukava koostamise juhtkogu, kus on esindatud riigiametite, teadlaste ja huvirühmade esindajad.

„Juhkogu leppis kokku, kuidas arengukava koostama hakatakse, vaatas üle oma töökorra ja andis meile tagasiside, et liigume õiges suunas,“ ütles juhtkogu esimees, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. „Nüüd saab juba minna edasi sisuliste aruteludega, et metsanduse uue kümnendi arengukava saaks tuleva aasta mais küpseks Riigikogule esitamiseks.“

Juhtkogu eesmärk on saavutada arengukava koostamisel konsensus metsa uue kümnendi arengustsenaariumi valikul ning esitada keskkonnaministrile metsanduse arengukava eelnõu.

Arengukava koostamine koosneb mitmest etapist, aruteludele on oodatud suur ring huvirühmi. Võimalikult laia kaasamise eesmärgil kutsutakse lisaks juhtkogule ja huvirühmadele uudse lahendusena kokku rahvakogu-laadne metsakogu.

„Metsakogu on kokku kutsutud selleks, et anda hääl ka kõigile neile metsahuvilistele, kes ei kuulu ühessegi metsanduse organisatsooni ega liitu. Olgu selleks siis metsas asuva suvila omanik, seeneline, matkaja või keegi muu,“ kutsus Marku Lamp kõiki metsahuvilisi aruteludes kaasa lööma.

Metsakogusse saab kuni 13. märtsini kandideerida Keskkonnaministeeriumi kodulehe kaudu. Kandideerijate seast valitakse loosiga 50 inimest, kes asuvad üheskoos otsima metsanduse probleemidele lahendusi, mis esitatakse omakorda juhtkogule arutamiseks.

Metsakogu asub metsanduse kirjeldatud probleemide võimalikke lahendusi vaagima märtsi lõpus ja aprillis peetavatel töökohtumistel.

Metsanduse arengukavaga soovime saavutada laiapõhjalise ühiskondliku kokkuleppe kestliku metsanduse suunamiseks. Selle juures tuleb arvestada integreeritult nii rahvusvahelisi kohustusi kui ka Eesti sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja kultuurilisi aspekte ning biomajanduse strateegilise arendamise vajadust. Kokkuleppe aluseks on piisavalt lahti kirjutatud strateegilised arengustsenaariumid, mis valmivad metsanduse arengukava koostamise käigus.

Juhtkogu välja töötatud arengustsenaariumid ja kokkulepitud valikud esitab Keskkonnaministeerium juba metsanduse arengukava terviktekstina 2020. aasta kevadeks Riigikogule.

Metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava koostamise ettevalmistust alustas Keskkonnaministeerium juba möödunud aastal, kui metsanduse ekspertidest koosnev arengukava algatamise töörühm selgitas välja ja leppis kokku metsanduse 101 probleemi, millele arengukavaga teadmispõhiseid lahendusi otsima hakatakse.

Lisainfo metsanduse 2021.—2030. aasta arengukava algatamiseks tehtud ettevalmistuste, metsanduse kirjeldatud probleemide, alusuuringu ja algatamise töörühma kohtumiste kohta on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava juhtkogu

Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi asekantsler; juhtkogu esimees;

Kristel Järve, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja;

Tarmo Porgand, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja;

Kaupo Reede, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja;

Maris Mälzer, Sotsiaalministeeriumi arengu toetamise osakonna strateegilise planeerimise juht;

Veronika Valk-Siska, Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik;

Imbi Henno, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert;

Marko Põld, Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik;

Tuuli Vors, Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna planeeringute ja keskkonna valdkonna juht;

Marko Gorban, Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler;

Triin Reisner, Riigikantselei strateegiabüroo nõunik;

Krista Kupits, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik;

Rando Värnik, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor;

Paavo Kaimre, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent;

Asko Lõhmus, Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja;

Kadri Ukrainski, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhataja;

Jaan Kers, Tallinna Tehnikaülikooli professor;

Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi pärimuskultuuri dotsent;

Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president;

Tarmo Tüür, Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja;

Arvo Veskimets, Eesti Looduskaitse seltsi tegevjuht;

Tõnu Ehrpais, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige;

Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht;

Lehar Lindre, Eesti Metsataimetootjate Liidu juhatuse liige;

Raul Kirjanen, Eesti Taastuvenergia Koja volinik;

Madis Iganõmm, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja juhatuse liige;

Jaan Aiaots, Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esindaja;

Bert Rähni, Eesti Loodusturismi Ühingu juhatuse liige;

Tõnis Korts, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta