Kevadel võib Virumaa haava-segametsades kohata kollaseid riisitera suuruseid pabulaid. Need kuuluvad haruldasele lendoravale, kes on I kaitsekategooria liik.

Kuigi nimi viitab lendamisele, siis päriselt lennata ta ei oska. Küll aga oskab lendorav puult puule liuelda, milles aitavad teda esi- ja tagajäsemete vahel olevad lennused.

See halli kasuka ja suurte silmadega loom on pigem öise eluviisi ja vilka liikumisega, mistõttu on teda keeruline kohata. Seevastu tema tegutsemisjälgi, pabulaid, on kõige lihtsam leida just nüüd ehk kevade esimeses pooles, kuna metsaalune taimestik on veel madal ja pabulad kollased. Nimelt söövad lendoravad kevadel erinevate lehtpuude nagu kase ja sarapuu urbasid, milles sisalduv õietolm värvibki pabulad kollaseks.

Suvel on lendorava pabulad puulehtede ja -võrsete närimisest tumedad ning raskesti märgatavad. Pabulad paiknevad haavapuude jalamil ja on sageli kobaras koos.

Lendoravametsad paiknevad Mustvee-Rakvere joonest ida pool. Lendoravaid leidub ka päris Peipsi ääres ja kuni Narva jõeni välja. Kõige põhjapoolsemad leiukohad jäävad aga Sonda ja Uljaste kanti.

Lendorava pabulate leidmisel anna sellest kindlasti teada liisa.rennel@keskkonnaamet.ee või uudo.timm@envir.ee.

Loe lendorava ja tema kaitse kohta lähemalt.
Loe lendorava elupaikade taastamisest