Sügis on käes ja enamus linde on ära lennanud. Ega liblikaidki enam näe. Eneselegi ootamatult õnnestus mul 2. novembril näha päevapaabusilma.

 

Liblikas hakkas ennast vist meie maamaja aknalauale talvituma sättima. Tal ei vedanud, sest ma otsustasin teda segada. Ma ei saanud teisiti, sest aknad tuli talvetuulte ja -külmade tõrjeks aknateibiga kinni kleepida. Tahtsin, et mu eakal emal oleks toas soojem.

Liblikas vaeseke oli nii uimane ja unine, et ta ei lennanudki eest ära. Palusin tal veidike poseerida. Kunagi lugesin Matthew Oatese raamatust "Kõik liblikatest", et päevapaabusilm suudab ärrituse korral häälitseda.

Nüüd olin ma selle liblika viinud oma segamisega just sellisesse seisundisse, et ta sisises mu peale. Ma kuulsin seda häälitsust. Liblikas ei tee häält suuga nagu meie. Tema häälitseb tiibadega. Liigutades tiibu tekitab ta sisinat või kriginat meenutavat heli.

Üritasin heli ka videole jäädvustada. Video valmis, viisin ma liblika pööningule, sest seal saab ta rahu. Seal ei sega teda kuni kevadeni mitte keegi. Head und talle!

 

Loodame, et liblikas elab mu segamise üle.

Otsustasin, et järgin ka Looduskalendrist loetud soovitust. Valel ajal ärganud liblika tarbeks võib aknalauale jätta näiteks vatitüki suhkrulahusega või midagi sarnast. Kui liblikas serveeritu üles leiab, siis on kõht täis ja võib temperatuuri langedes rahulikult tõelist kevadet oodata.

 

Kes on päevapaabusilm?

Päevapaabusilm (Inachis io) on koerlibliklaste sugukonda päevapaabusilma perekonda kuuluv kaunis liblikaliik.

Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 40–55 mm. Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline.

Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Päevapaabusilmad talvituvad meelsasti inimehitistes ning ajutine talvine kütmine annab neile märku, et oleks aeg ülesse ärgata.

Päevapaabusilma röövik. Chenille 2-052006, Vikipeedia.
Päevapaabusilma röövik.
Pilt võetud Vikipeediast. Rööviku püüdis kaadrisse Chenille 2-052006.

Liblikas muneb kuni 500 muna korraga. Päevapaabusilma röövik on kuni 42 mm pikk. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa. Nukk on nurgeline ja liblika pea on nukus suunatud allapoole.

Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsades, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Päevapaabusilmad toituvad mitmesuguste taimede nektarist, puumahlast ja mädanenud puuviljadest.

Allikad: Vikipeedia, Looduskalender, Loomade elu

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!