Vihmaussid on kõige töökamad olendid maa peal (või all). Neil on looduses mitu märkimisväärset rolli, näiteks mulla segamine ja õhutamine, mulla struktuuri ja vee infiltratsiooni parandamine, mulla pH tasakaalustamine, taimedele toitainete kättesaadavamaks muutmine, taimse ja loomse materjali kompostiks muutmine. Need ülesanded ei ole eriti lihtsad, kuid vihmaussid saavad sellega lihtsasti tänu oma toitumisharjumustele hakkama.
Vihmaussid on hea mullakoostise säilitamiseks hädavajalikud. Mullas oma käike uuristades aitavad nad sel õhulisena püsida, see omakorda laseb veel ja hapnikul mulla alumiste kihtideni jõuda. Taimejuurtel on vihmausside rajatud käike kasutades lihtsam kasvada ja laieneda. Taimede kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke mügarbaktereid on enim leitud just vihmausside uuristatud käikude juurest.
Vihmaussisõnnik rikastab mulda mitmel moel:
See on enam-vähem neutraalse pH-ga, hoolimata sellest, millist toitu vihmauss söönud on. Isegi kui vihmauss toitub väga happelisest mullast, siis sõnnik on neutraalse pH-ga, mitte happeline.
See on taimedele vajalike mineraalide- ja toitaineterikas. Toitainete sisaldus vihmaussisõnnikus on palju kõrgem kui mujal mullas. Vihmaussisõnnik on lämmastiku-, kaaliumi-, fosfori- ja magneesiumirikas.
See on toiduks teistele vajalikele mikroorganismidele. Sõnnik sisaldab baktereid, ensüüme ning taimse ja loomse materjali jäänuseid.
See suurendab huumuse sisaldust mullas. Huumuserikas muld imab paremini vett ning hoiab seda paremini endas. Tänu sellele on muld kobe ja õhurikas.
See hoiab toitaineid limaskestas, mille vihmauss väljutab. Nii vabanevad toitained aeglaselt ning tänu sellele on toitained taimedele pikema aja jooksul kättesaadavad.
Vihmaussid on suurepärased kompostijad. Nad suudavad orgaanilist materjali kompostida kiiremini kui mis tahes muu süsteem. Mõned liigid suudavad päevas süüa ligi poole oma kehakaalu jagu toitu (nt Eisenia Fetida). Ööuss tuleb öösel välja, otsib taimset materjali ning viib selle enda uuristatud käiku. Kui toit on söödud, väljutab ta sõnniku mullapinnale ja nii muutub sõnnik taimedele väetiseks.
Umbes 70% prügimäele sattunud materjalist sobib vihmaussidele toiduks. Kodused biojäätmed ussidele söötes ja nii vermikomposti tootes saab igaüks endale lihtsal viisil väärtusliku taimeväetise teha. See väetis on ühtlasi naturaalne ja loodussõbralik ning taimede kasvamiseks üks parim vahend.
Tekst on tõlgitud ja refereeritud raamatust "The Worm Book" (Loren Nancarrow; Janet Hogan Taylor 1998).
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
