Sageli arvatakse, et pestitsiidide (nii biotsiidide kui taimekaitsevahendite) müügiandmeid saab kasutada mõõdikuna hindamaks võimalikku survet keskkonnale.  Tegelikult ei peegelda pestitsiidide müügiandmed otsest keskkonnasurvet vaid turunõudlust, kirjutab taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

Statistika näitab, et uusi toimeaineid jõuab turule üha vähem ning taimekasvatustootmise mahud suurenevad palju kiiremas tempos kui pestitsiidide müüginumbrid.

Pestitsiidide müük on vähenenud

Enamikes OECD riikides on pestitsiidide müügiandmed kättesaadavad, kuid neid numbreid võrreldes peab arvesse võtma, et ilmastik, kahjustajate surve, kasutamise reeglid ning tootmispraktikad erinevates riikides mõjutavad oluliselt pestitsiidide kasutamistingimusi.

OECD aruande “Compendium of Agri-environmental Indicators” kohaselt vähenes OECD riikides pestitsiidide müük aastatel 2000-2010 aastas keskmiselt 1,1%, samas kui 1990ndad näitasid iga-aastast 0,2% müügitõusu. Eelkõige on pestitsiidide müük vähenenud Euroopa Liidu nn vanades liikmesriikides (EL-15) ja USAs. Seda eriti viimastel aastatel.

Kui EL-15 riikides ja USAs müüdi aastatel 1998-2000 kokku 674 116 tonni pestitsiidide toimeaineid, siis aastatel 2008-2010 oli müüdud kogus 82 655 tonni võrra väiksem (591 461 t/toimeaineid). Samalaadne langev trend iseloomustab viimastel aastatel ka nn suuri tarbijaid Prantsusmaad (4,5%), Jaapanit (2,9%) ja Kanadat (2,6%).

Taimekaitsevahendite uued toimeained

Euroopa Liidu müügilanguse üheks põhjuseks võib olla 1993-2009 läbiviidud olemasolevate toimeainete hindamisprogramm, mille tulemusel vähendati taimekaitsevahendites lubatud toimeainete arvu märkimisväärselt.

Taimekaitse ja biotehnoloogia konsultatsioonifirma Phillips McDougall analüüsist selgub, et aastatel 1980-1989 jõudis Euroopas turule 123 uuest toimeainest 33,3% ning mujal maailmas 66,7%. Aastatel 2005-2014 on 73 uuest toimeainest Euroopas kättesaadavad aga vaid 16,4% ning mujal maailmas 83,6%.

Uute toimeainete turule tulemise kõrgperiood kogu maailmas jääb 1980ndate keskpaika, kui uusi taimekaitsevahendi toimeaineid tuli iga-aastaselt turule veidi üle 20, praegune tase on võrreldav 1950.aastaga, kui uusi toimeaineid jõudis aastas turule alla 10. EL pestitsiidide andmebaasi järgi on praegu EL-s heakskiidetud toimeained 458, neid mida taimekaitsevahendites kasutada ei või 786 ning nö otsustamise järjekorras olevaid toimeaineid 48.

Taimekasvatussektori areng

Kui 1990ndaid tervikuna iseloomustab pigem pestitsiidide müüginumbrite kahanev trend, siis pea kõik EL siirderiikide majandused, eelkõige Eesti, Tšehhi ja Slovakkia näitasid perioodil 2000-2010 võrreldes teiste OECD riikidega tugevat kasvu pestitsiidide nõudluses. Mõningates riikides on seda kasvu vedanud taimekasvatuse mahtude suurenemine, eelkõige areng aianduse ning veinitootmise sektoris. Nii on taimekasvatussektori suurenemine kaasa toonud pestitsiidide müügikasvu Tšiilis (16,2%), Eestis (8,0%), Soomes (3,9%), Ungaris (6,7%), Islandil (4,6%), Mehhikos (0,7%), Uus-Meremaal (5,8%), Hispaanias (2,8%) ja Türgis (4,7%).

Üldiselt on taimekasvatustootmine alates 2000. aastast suurenenud siiski kiiremini, kui pestitsiidide müük. Samas tuleb taimekasvatuse mahtude ja pestitsiidide müügi andmeid kõrvutades arvestada ka kohtspetsiifiliste tingimustega nagu nt mullastik, ilmastik ja kahjustajate surve.

Pestitsiidide müügiandmed ja keskkonnasurve

Seega tegelikku pilti keskkonnasurvest pestitsiidide müügiandmed meile ei anna, kuna arvesse ei võeta toimeaine toksilisust, liikuvust ega püsivust. Müügiandmed ei peegelda ka tegelikku kasutamist. Esiteks seetõttu, et võidakse kasutada laovarusid. Teiseks  kasutatakse pestitsiide ka mittepõllumajanduslikes sektorites nagu nt teedehoolduses, golfiväljakutel ja metsanduses.

Pestitsiidide kasutamise protsentuaalne jaotus põllumajandussektori ja mittepõllumajandussektori vahel on riigiti erinev. Näiteks USAs hinnatakse, et  müüdavatest pestitsiidide toimeainetest umbes 80% on põllumajandussektori ja 20% mittepõllumajandussektori nõudlus. Samas Belgias hinnatakse põllumajandussektori nõudluseks umbes 65-70% müüdavatest pestitsiididest (EPA, 2011; OECD, 2008). Eesti kohta eraldi vastavaid statistilisi andmeid ei koguta.

Seega saame järeldada, et pestitsiidide müügiandmed annavad vaid aimu sellest, milline võib olla kasutatav pestitsiidide kogus  ja millised võivad olla aja jooksul kujunevad trendid, kuid müüdud toimeaine kogused iseloomustavad nõudlust mitte otseselt keskkonnasurvet.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta