Ükskõik, millise organismi eemaldamine ökosüsteemist on tõsiste tagajärgedega – kas pole? Kas see kehtib ka sääskede puhul?

Maailmas on 3500 sääseliiki, millest vaid paarsada hammustavad või häirivad inimesi. Nad elavad pea igal kontinendil ning omavad olulist rolli paljudes ökosüsteemides. Siiski on arvamus, et sääsed võiksid maamunalt kaduda, laialt levinud. Igal aastal nakatub malaariasse 247 miljonit inimest maailmas, ja neist sureb ligi miljon. Sääskede levitatav kollatõbi ja dengue palavik toovad kaasa suure meditsiinilise ja rahalise koormuse.

Mis siis juhtuks, kui enam ühtegi sääske ei oleks? Kas keegi või miski tunneks neist puudust? Nature küsis seda teadlastelt, kes uurivad sääskede bioloogiat ja ökoloogiat.

Arktilised kahjurid

Sääskede kadumine oleks suurima ökoloogilise tähtsusega arktilises tundras. Seal putukate munad talvituvad kuni lume sulamiseni ning täiskasvanuks arenemine võtab vaid 3-4 nädalat. Nii esineb Kanada põhjaosast Venemaani lühike periood, mil sääsed on erakordselt arvukad, mõnes kohas moodustades tihedaid pilvi. Kusagil mujal ei ole sääsed nii suure biomassiga.

Arvamused biomassi kadumise mõjudest lahknevad. On leitud, et tundras pesitsevate rändlindude arvukus langeb 50% sääskede toidulaualt puudumise tõttu. Osa teadlasi aga sellega ei nõustu. Väidetavalt moodustavad sääskedest palju olulisema osa toidus muud kahetiivalised.

Sääsed tarbivad kuni 300 ml verd päevas iga karibuu kohta karjas. Arvatakse, et karibuud liiguvadki vastutuult, kuna sel viisil loodavad nad pääseda sääseparvedest. Väike muutus karibuude teekonna valikul võib aga mõjutada oluliselt arktilisi orge, kus karjade migratsiooni tõttu tallatakse maapind, süüakse samblikud, transporditakse toitaineid, toidetakse hunte – muudetakse ökoloogiat. Kokkuvõttes võib öelda, et arktilises tundras tuntakse sääskedest puudust – aga kas ka mujal?

Arvatavasti mitte. Kui lõunapoolsetel laiuskraadidel pesitsevatel putuktoidulistel lindudel on valida tuhandete liikide vahel, ei jääks nad sääse-vabas maailmas nälga.

Teie teenistuses

Sääsevastsed moodustavad olulise osa veeökosüsteemide biomassist. Neid leidub rohkesti kõikjal, kus esineb vett, alates tiikidest kuni puuõõnsuste ja vanade kummideni välja. Üleujutatud aladel võib vastsete tihedus olla nii suur, et nende liikumine põhjustab veesulinat. Nad toituvad kõdunevatest lehtedest, orgaanilisest hõljumist ja mikroorganismidest. Seega omavad nad olulist kohta organismide lagundamisel. Tekib küsimus, kas ilma sääskedeta võtavad teised filtreerivad sööjad nende koha üle. Teadlased leiavad, et paljud organismid töötlevad lagunevat materjali ning on vähetõenäoline, et sääskede kadumisega see protsess lõppeks.

Tugevama argumendi sääskede olemasolu vajalikkuse põhjenduseks leiab rääkides „ökosüsteemi teenuste“ pakkumisest – hüved, mida inimene saab looduselt. Sageli on inimesi tüütavad, haigusi levitavad ja verdimevad putukad ka troopiliste viljade, nagu näiteks kakao, tolmeldajad. Elu sääskedeta oleks seega elu šokolaadita.

Lisaks kakaotaimedele jääksid sääskedeta tuhanded taimeliigid tolmeldajateta. Täiskasvanud sääsed vajavad nektarit energiaks (vaid mõne liigi emased vajavad verd munemiseks vajalike proteiinide saamiseks). Siiski leiavad teadlased, et sääskede tolmeldamine ei ole inimestele vajalike liikide puhul määrav. Arvatakse, et kui sääskede olemasolu oleks meile kasulik, oleks inimesed juba leidnud viisi, kuidas neid ära kasutada.

Lõppkokkuvõttes tundub, et sääskede tegevusega saavad sama hästi hakkama ka teised organismid – välja arvatud ühe asjaga. Nad on surmavalt tõhusad vereimemises ühelt olendilt ja selle kandmises teisele, pakkudes suurepärast võimalust patogeeniliste mikroobide levikuks.

Leitakse, et kahjulike sääskede kadumise ökoloogiliseks tagajärjeks on suurenev inimeste arv. Paljud inimesed oleksid elus ja veel rohkem oleksid haigustest säästetud. Riigid, kus praegu on malaaria tõsiseks probleemiks, kiireneks majanduslik areng, kuna väheneks koorem tervisesüsteemile ja haiglatele, võimalik oleks keskenduda teistele olulistele terviseprobleemidele, väheneks ka koolist puudumiste arv.

Siiski arvavad teadlased, et sääskede kadumine leevendaks inimeste kannatusi vaid ajutiselt ning peagi võtaks sääskede rolli üle mõni teine putukaliik. Kui sääsed kaoksid maamunalt homsel päeval, „luksuksid“ sääskede poolt aktiivsed olnud ökosüsteemid korra ja läheksid oma eluga edasi.

Allikas: Janet Fang "Ecology: A world without mosquitoes" Nature.com

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta