Kas teie teate, mis on ilma ja kliima erinevus? Kui teadlased järjekordse sõnasõja kliimasoojenemise osas maha peavad, siis kas nad räägivad ka meie ilmast? Või on kliima midagi sellist, millel pole ilmaga mingit seost?  Bioneer uuris nende kahe mõiste täpsemat tähendust.

Ilm tähendab atmosfääri hetkeseisundit ja kliima ehk ilmastu ilmade muutumise kulgu pikemas plaanis. Ilma põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna koostoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid. Kui atmosfääris midagi tõsisemalt muutub, siis muutub ilm ja tasapisi ka kliima.

Ilma ja kliima muutumine ei sõltu vaid atmosfäärist. Maa on keeruline süsteem, mis reguleerib pidevalt oma sisemiste ja välimiste kihtide koostist ning ehitust. Maa on toimimise poolest ühtne tervik, mille areng juhindub otstarbekusest.

Maa pinnal kulgeb kogu elu ja tekib ka ilm aga Päikese kiirgusenergia arvel. Kuu põhjustab tõusu-mõõna ja teised planeedid häirivad kuigivõrd Maa liikumist tema orbiidil. Ka need asjaolud mõjuvad ilmale ning kliimale. [1]

Ilm võib oluliselt muutuda isegi paari tunni jooksul. Osa muutustest on perioodiliselt korduvad (sõltuvad päikeseenergia hulga ööpäevasest või aastasest kõikumisest), teised kulgevad pikemat aega ainult ühes suunas (sõltuvad näiteks õhumasside liikumisest). Et reguleerivaid tegureid on väga palju, siis on ka raske selgusele jõuda, millised neist osutuvad kõige tähtsamateks.

Ilma kujundavad meteoroloogilised elemendid (temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, tuul, sademed) ja atmosfäärinähtused (udu, äike, tuisk jne). Ilma uurimise ja ennustamisega tegeleb sünoptiline meteoroloogia.

Mõneks päevaks ette osatakse ilma küllaltki täpselt ennustada. Järgneva poole aasta või koguni terve aasta ennustamine osutub liigagi sageli ekslikuks, sest tee ilma vormivatest põhjustest tagajärgedeni ei ole kuigi selge. Tundmatuid faktoreid on liiga palju.

Kliima muutumist reguleerivad väga erineva kiirusega kulgevad sündmused. Mõned muutused avalduvad sadade miljonite, teised sadade tuhandete ja kolmandad kõigest kümnete aastate möödudes.

WMO ehk Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud koha kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest. Mõned teadlased ja kliimauurijad väidavad, et vaja on vähemalt 50-100 aasta pikkusi andmeridu, kuid et 30 aastat on miinummäär, ollakse üsna ühel meelel [2].

Kliima uurimisega tegeleb teadus nimega klimatoloogia. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavateks näitajateks.

Kliimatüüp on antud koha kliima, kus sarnaste kliimatekketegurite mõjul kujunevad sarnased kliimatingimused, näiteks Atlandi regioon, Vahemere regioon jne [3].

Nii nagu ilm on meil väga muutlik, nii on ka kliimatingimused ajas üks kõige muutlikumaid looduse osi. Aasta keskmise temperatuuri määrab kõige rohkem talve temperatuur. Talvine varieeruvus on läbi aastate kõige suurem. Talve karmus määrab otseselt kevade saabumise. Enamasti on nii, et pakaselisele talvele järgneb hiline ja jahe kevad ning pehmele talvele varane ja soe kevad.

Minevikus, pärast jääaega, on Eesti kliimaolud väga suurel määral kõikunud. On olnud aegu, mil kliima oli märksa soojem ja niiskem kui tänapäeval, aga on olnud ka oluliselt jahedamaid ja kuivemaid ajajärke. Ilmastu on muutunud ka viimastel aastakümnetel ja kindlasti muutub veel tulevikuski [4].
______________________
Allikad:
1.                  Kalju Eerme „Globaalsed muutused atmosfääris“
2.                  Ilm.ee „Kliima ja ilmastu“ 
3.                  Ilm.ee „Kliimatüübid“
4.                  Eesti Loodus „Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta