Eesti Tervishoiu Muuseum kutsub avalike loengute sarjas nahavähist rääkima selgeltnägija Mai-Agate Väljataga. Tekib küsimus, kas tõesti on inimeste tervis sedavõrd vähetähtis, et tervisealane haridus jääb muuseumis posijate ja selgeltnägijate kanda. Kas Eesti Tervishoiu Muuseumit üldse saab infoallikana usaldada? Mida arvad Sina, hea lugeja?

2. mail toimuvat loengut tutvustatakse Eesti Tervishoiu Muuseumi lehel kui õpetust kasvajate ärahoidmisest ja tuleviku ennustamisest.

Bioneeri hinnangul on kohatu, et terviseedendamisega tegelev muuseum saadab välja sõnumi, et posijad ja selgeltnägijad ning õppinud arstid on infoallikatena võrdsed. Selline kuvand on ohtlik.

Väljataga loeng

"Seesama Mai Väljataga, kes kuulutas 2012. aasta maailmalõppu, mingit galaktilist joondumist, pimendumist ja midakõike veel; seesama Mai-Agate Väljataga, kes programmeerib kvanttehnikaga DNA-d ümber ja ennustab inimsaatusi sünnimärkide põhjal (kuna iidses Jaapanis on seda tehtud). Mingit tervisealast haridust tal ei ole," kirjutab Skeptik.ee portaal oma Facebooki lehel.

Bioneer kirjutas juba eile õhtul Eesti Tervishoiu Muuseumi juhile Margus Jurkatamile. Täna hommikul saime ka vastuse. "Otsustasime Tervisekooli ürituste sarja lõpus külaliseks kutsuda inimese, kellel ei ole traditsiooniline meditsiinipõhine lähenemine nimetatud teemale vaid oma vaatenurk ja käsitlus sellest. Loengupidaja taust ei vähenda käsitlemisele tuleva teema olulisust ja loodetavasti sunnib oma naha tervisele enam tähelepanu pöörama ka neid, kes muul kujul seda tõsist probleemi endale teadvustanud ei ole. Tore, kui kajastaksite antud loengut oma kodulehel vôi tuleksite ise kohale kuulama. Iga loengu lôpus on vôimalik küsida küsimusi ning saaksite neid otse meie loengupidajale esitada," selgitas Jurkatam. 

Vastusest võib järeldada, et selgeltnägija kutsumine oli muuseumi teadlik valik.

Meie soovitus on: ärge kulutage kahtluste korral aega posijatele, vaid minge kohe arsti juurde!

Bioneer soovitab nahavähi kohta lugeda. Infomaterjalid leiab näiteks Eesti Vähiliidu veebist. Jagame sel korral ka Bioneeris Eesti Vähiliidu poolt koostatud materjale.

Nahavähk

Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk ja melanoom.

Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi kaks esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne.

MelanoomMelanoom

Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. 

Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis.

Kuidas melanoom tekib?

Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus (UVA ja UVB), mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti – epidermisesse – ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks.

Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti  limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik.

Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal. 

Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi – kas sünnimärgid on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike.

Melanoomi riskitegurid

Melanoomile on iseloomulik kiire haigestumuse tõus valge elanikkonna hulgas kogu maailmas. Haigestuda võivad inimesed igas vanuses, kuid haigestumuse juurdekasv toimub põhiliselt nooremas vanusegrupis. Melanoom on üks sagedamini esinevaid vähivorme noorte hulgas – 15-34aastaste inimeste seas on melanoom Eestis esinemissageduselt 4. kohal.

Iga inimene, kes on saanud ülemäärase annuse ultraviolettkiirgust (päike, solaarium) kuulub melanoomi riskigruppi. Vaatamata sellele on osadel inimestel suurem risk haigestuda kui teistel. On rida põhjusi, miks mõned inimesed peavad end päikse eest rohkem kaitsma kui teised.

Esimese põhjusena saab nimetada inimese naha fototüüpe. Klassifitseeritakse nelja erinevat nahatüüpi, sõltuvalt sellest, kuidas nahk reageerib ultraviolettkiirgusele.

  • I fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi, nahk pruuniks ei lähe.

  • II fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused sageli, päevitus tekib pikema ajavahemiku vältel.

  • III fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva, päevitus tekib kergelt.

  • IV fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti.

Melanoom esineb sagedamini  I ja II naha fototüübiga heledanahalistel inimestel. Tavaliselt on nendel inimestel punased või blondid juuksed ja sinised silmad.  Heledanahalistel inimestel on vähem melaniini nahas, mis tähendab, et kaitse UV kiirguse kahjustuse vastu on väiksem.

Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi?

Suurem risk haigestuda melanoomi on inimestel, kellel on:

  • hele nahk ja sinised silmad;

  • hulgaliselt pigmentlaike nahal;

  • raskemad päikesepõletused lapseeas või täiskasvanuna;

  • perekonnas esinenud melanoom;

  • varem esinenud ja ravitud melanoom;

  • atüüpilised  /düsplastilised/ neevused (sünnimärgid);

  • nõrgenenud immuunsüsteem;

  • tubase tööviisiga inimesed, kes veedavad vaba aega välistingimustes tugeva UV-kiirguse käes;

  • solaariumi kasutamine.

Loe melanoomi kohta lisa Eesti Vähiliidu veebist!

Sarnased artiklid