Tehisleht ei näe küll välja nagu looduslikud lehed, mida see imiteerib, kuid selle sisendid ja väljundid on samad. Silikoonist, elektroonilistest komponentidest ja erinevatest katalüsaatoritest koosnev leht lahutab päikesevalguse abil vee vesinikuks ja hapnikuks, mida saab seejärel eraldiseisvas kütuseelemendis elektriks muundada.

MITi Nocera laboratooriumi teadlased eesotsas Daniel Noceraga teatasid, et nende loodud mängukaardi suurused tehislehed suudavad säilitada ühtlast väljundvõimsust ilma mingisuguste probleemideta 45 järjestikuse tunni jooksul.

Nocera laboratoorium ei ole esimene koht, kus on proovitud tehislikku fotosünteesi luua. Eelnevates katsetes on loodud lehti, mis koosnevad kallitest materjalidest ning on ebastabiilsed ja lühiksese elueaga.  Nocera meeskond suutis aga kasutada tavalisi odavaid katalüsaatoreid nagu koobalt ja nikkel, mis teevad tehislehe võrdlemisi odavaks.

Järgmiseks ülesandeks on uue fotosünteetilise materjali efektiivsuse ja eluea tõstmine. Tegemist on jätkuvalt alles arengujärgus tehnoloogiaga, kuid ometi ka olulise edasiminekuga võrreldes eelnevate tehislehtedega. Teadlased loodavad, et nende leiutis hakkab juba lähitulevikus varustama „puhta“ elektriga piirkondi, kus praegu elektriühendus puudub. Pikemas perspektiivis nähakse lehes vesinikul põhineva majanduse alustala.