Eeloleval laupäeval, 15. jaanuaril tähistab Keskkonnaagentuuri Jõgeva ilmajaam oma 100. sünnipäeva. Esimene ilmavaatlus tehti jaamas pühapäeval, 15. jaanuaril 1922 kell 7. Termomeetri näit oli -12 kraadi, tuul puhus põhjakaarest kiirusega 7 m/s, taevas oli pilves ja lume paksus oli 31 sentimeetrit.

Jõgeva ilmajaam mõõdab praegu igapäevaselt õhutemperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku, sademete hulka, tuule kiirust ja suunda. Lisaks lumikatte paksust, päikesepaiste kestust, nähtavuskaugust, atmosfäärinähtuseid ja lume veevaru.

Avamisest alates on lisandunud aina uusi parameetreid, mida jaam mõõdab. Suurenenud on ka ööpäevane vaatluste hulk – kuni 1950. aastani tegid ilmavaatlejad vaatlusi kolm korda päevas, sealt edasi kuni 1986. aastani neli korda päevas. 1987. aastal hakati ilmavaatlusi tegema iga kolme tunni tagant ehk kaheksa korda ööpäevas. 2003. aastast on Jõgeval automaatjaam, mis teeb mõõtmisi pidevalt ja edastab andmeid igal täistunnil. Alates 2014. aastast töötab jaam täisautomaatjaamana, 2018. aasta kevadeni tehti jaamas ka lumikatte kontrollmõõtmisi.

1964. aastal alustati Jõgeval agrometeoroloogiliste vaatluste ja mõõtmistega. Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi sõnul vaadeldi põllukultuuride ja puude-põõsaste kasvustaadiumeid, määrati mulla niiskusrežiimi, uuriti öökülmaohtlikkust ja palju muud põllumajandusega seotut. Lisaks rajati hulgaliselt ilmavaatluspunkte.

„Agrometeoroloogilisi vaatlusi tehti jaamas 2002. aastani. Vaatluste tegemine jaamas lõppes, sest riiklikul tasemel ei peetud seda enam vajalikuks,“ lisab Krabbi.

Jõgeva jaamast pärinevad mitmed rekordid, mis on linnale andnud külmapealinna tiitli. Just Jõgeval mõõdeti 17. jaanuaril aastal 1940 Eesti külmarekord – 43,5 kraadi.

Ka madalaim aasta keskmine õhutemperatuur on olnud Jõgeval, 1,6 kraadi 1942. aastal. 2021. aastal oli keskmine õhutemperatuur Jõgeval 5,8 kraadi.

Külmarekordeid soosib Miina Krabbi kinnitusel Jõgeva asukoht ning jaama ümbritsev pinnamood – ilmajaam asub Pedja jõe orus, kuhu külm õhk ümbritsevatelt kõrgematelt

aladelt kokku valgub.

Kõige kuumem oli Jõgeval 11. augustil 1992 (34,6 kraadi). Märjem päev oli 2. augustil aastal 1994, kui ööpäeva sademete hulgaks mõõdeti 99,7 mm. Tuul oli tugevaim 16. juulil 2001 (30 m/s) ja lumikate oli kõige paksem 1953. aasta veebruaris (78 sentimeetrit).

Jõgeva ilmajaam on kahel korral kolinud ja asub praegu linna servas Mustvee maantee lähedal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta