Iga tuhandes Euroopa Liidu mesilaspere elab Eestis, eelmise aasta seisuga oli Eestis 14 884 mesilasperet. 2010. aasta 1. maiks oli kõigil mesinikel esmakordselt kohustus teavitada PRIA põllumajandusloomade registrit oma mesilast, näidates ära ka peetavate mesilasperede arvu. See nõue aitab loomatervise eest vastutaval Veterinaar- ja Toiduametil saada paremat infot mesilate paiknemise ja perede arvu kohta, mis on vajalik mesilashaiguste seiramiseks ja tõrjumiseks.

Registrit on edasi arendatud, nüüdseks on PRIA kodulehel põllumassiivide veebikaardil võimalik leida infot muuhulgas ka registreeritud mesilate asukoha ja mesinike kontaktide kohta. Kontaktid tehakse avalikuks mesiniku soovil. See annab põllupidajale võimaluse taimekaitsevahendite kasutamisel oma piirkonna mesinikuga ühendust võtta. Andmeid uuendatakse kord ööpäevas.

Eestis mesilaid alla Euroopa keskmise

Euroopa Liidus on registreeritud ligi 14 miljonit mesilasperet. Eelmise aasta seisuga oli Eesti registris 1545 mesilat kokku 14 884 mesilasperega, arvatavasti on tegelik arv mõnevõrra suurem. Riikide vahel ongi mesilasperede arvus suured erinevused. Näiteks Hispaanias on 2,5 miljonit peret, Iirimaal aga vaid 24 000. Euroopa keskmine on 4,2 taru/km² – väikseim tihedus on riigiti 0,1 taru/km² ja suurim 11,4 taru/km².

Euroopas on umbes 618 000 mesinikku, suuremad mesilad on Hispaanias (keskmine tarude arv 103), väikemesilad on näiteks Suurbritannias (keskmine tarude arv 5). Euroopa mesinikest 71% on hobimesinikud, 8% professionaalsed mesinikud ja 21% osalise ajaga mesinikud.

Uuritakse mesilaste kadumist

Paljud maailma riigid on viimasel ajal olnud hädas meemesilaste äkksurmadega, mis ühelt poolt toovad kahju mesinikele, teisalt aga ka põllumajandustootjatele. Seepärast alustas Veterinaar- ja Toiduamet eelmisel sügisel ka 16 teise Euroopa Liidu riigiga meemesilate kolooniate kadumise seireprogrammiga, mis peaks 2014. aastaks andma Euroopa mesilaste tervisest tervikliku pildi.

Eestis külastatakse valikut PRIA registris olevatest mesilatest kolm korda. Tehakse detailne vaatlus, võetakse proove varroatoosi, Ameerika haudmemädaniku, Euroopa haudmemädaniku, nosematoosi, kroonilise paralüüsi ja eksootiliste putukate kliiniliste tunnuste avastamiseks. Küsimustikuga kogutakse infot ka ravivõtete kohta. Programmi vahekokkuvõtted tehakse iga kontrollperioodi järel, lõppraport koostatakse 2014.

Enno Piisang, Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise büroo juhataja

Taustaks mesilaste registreerimisest

Mesila registreeritakse mesiniku taotluse alusel PRIA loomade registris sarnaselt teiste põllumajandusloomade ja nende pidamise ettevõtetega. See on tasuta, registrisse kantakse mesiniku kontaktandmed, mesila asukoha koordinaadid ning mesilasperede arv. Rändmesinduse puhul on võimalik registreerida kõik plaanitavad tarude paigutamise alad. Hajusalt paiknevad mesilad võib kolme kilomeetri raadiuses registreerida ühe alana, neil on sama epidemioloogiline staatus. Kontaktandmete ja asukoha muutumisel tuleb registrit teavitada 7 päeva jooksul. Registrisse kantud mesila kohta esitab mesinik edaspidi  kord aastas 15. maiks mesilasperede arvu 1. mai seisuga (nö. inventuur). Taotlusvormid on saadaval PRIA kodulehel ja maakondlikes teenindusbüroodes. Kiiresti ja lihtsalt saab mesila ja mesilaspered registreerida e-PRIA-s.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta