Laupäeval, 18. mail avavad oma uksed sümboolse hinnaga või suisa tasuta ligi 200 muuseumit ja mäluasutust üle Eesti, et tähistada rahvusvahelist muuseumiööd. Eesti Ajaloomuuseum toob välja kuus põnevat näitust ja tegevust, mida muuseumiööl näha ja teha saab.

2024. aasta muuseumiöö teema on “Öös on vabadust”. Ajaloomuuseumi juhatuse liikme ja kultuurikorraldaja Jaanus Rohumaa sõnul on Eesti Ajaloomuuseumi ülesandeks Eesti rahva, maa ja riigi ajaloo säilitamine ja mineviku kogemuste sidumine tänapäeva ning tulevikuga.

“Vabaduse rolli meie ühiskonnas ei tohi alatähtsustada ega seda unustada. Nii sel aastal tähistatava Eesti Ajaloomuuseumi 160. sünnipäeval kui ka muuseumiööl, on vabaduse mõistmine olulisel kohal - muuseumid ja näitused pakuvad head võimalust vabaduse-temaatikasse süübida ning saada teada, põnevaid fakte Eesti ajaloost kuni tänapäevani või mõista, miks Eesti ei ole hoopiski kuningriik,” lausus Rohumaa.

Jaanus Rohumaa tõi välja kuus näitust, mida tasub muuseumiööl külastada:

• Maarjamäe lossi näitus “Oma või võõras? Mitmerahvuseline Eesti” peegeldab teravalt probleemi – kuidas korraldada mitmekesist ühiskonda. Näitus avab saja-aasta tagust ja tolle aja kontekstis väga erandliku kogemust sellest, kuidas rahvusvähemuslastel võimaldati iseseisvalt oma kultuuri- ja hariduselu korraldada. Näitusel saab muuhulgas teada, kuidas võeti vastu Eesti kultuuriomavalitsuse seadus, kuidas see toimis ja kuidas kogesid kultuuromavalitsust tolleaegsed inimesed.
• Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus “Pöörased lood teatrist ja muusikast” avab 100 aasta jooksul muuseumi kogunenud esemete tausta. Seejuures on need eksponaadid sama erilised kui lood, millest nad räägivad, ja inimesed, kellele nad on kuulunud. Näitusel saab näha nii Rein Rannapi esimest käsikirja, Elmo Nüganeni kostüümi lavastusest „Armastus kolme apelsini vastu“ kui ka Miliza Korjuse esinemiskostüümi ja palju muud. Muuhulgas toimuvad muuseumiööl vastavatud Teatri- ja Muusikamuuseumis giidituurid, kus on võimalik eelregistreerides osaleda – Teatri- ja Muusikamuuseumisse pääseb sel õhtul ainult giidituuridega. Neid toimub kaks ning 1-eurosed piletid on eelmüügist saadaval Fientas.
• Filmimuuseumi püsinäitus “Duubel ÜKS” võtab filmitegemise protsessi pulkadeks lahti ning jagab kõigile filmide loomise ja filmitegijate saladusi. Näitusel saab liikuda läbi filmitegemise eri etappide justkui kaamerataguses maailmas – aimu saab stsenaariumi, võttepaiga, montaaži, valguse ja heli rollidest ühe hea filmi juures ning kuulata paljude filmitegijate lugusid. Näitusel saab end ka filmitegijana proovile panna – rohelise taustaga stuudios saab ise käed külge panna ja video salvestada.
• Suurgildi hoone näitus „Miks Eesti ei ole kuningriik?“ avab muinasaja ühiskonna identiteeti ja võimusuhteid. Näitusel saab teada, kuidas toimis Eesti aladel ühiskond muinasaja lõpusajanditest kuni Jüriöö ülestõusuni keskajal ning mis siin läks teisiti või sarnaselt võrreldes naabermaadega, kus olid juba oma kuning- või vürstiriigid.
• Maarjamäe lossi näitus “Minu vaba riik” viib külastaja retkele läbi saja aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani. Käed külge tegevuste kaudu on külastajal võimalik igast ajaperioodist ka ise osa saada. Nii saab proovida, mis tunne võis olla Endla teatri rõdul iseseisvusmanifesti lugedes, sõita jalgrattaga minevikus, seista Balti ketis ja veel nii mõndagi.
• Särevi teatritoas saab kuulata loengut „100-aastase maja lood“, kus teatrikuraator Annely Kaldoja räägib maja värvikast ja kohati verdtarretavaid sündmusi täis ajaloost. Tina 23 aadressil on elanud mitmeid kultuuri-ja riigitegelasi, kes Eesti kultuuriloos on olulist rolli mänginud: milline oli Raua asum 100 aastat tagasi? kes olid maja kõige kuulsamad elanikud? kuidas elati üle sõda ja nõukogude võim? Samuti toimub muuseumiööl Rahel Otsa Improkooli improetendus „Julged sammud”, mille jooksul loovad improtajad otse teie silme all ühe vangerdusi täis loo.

Muuseumiööl pääseb kõikidesse muuseumidesse 1-eurose piletihinnaga. Pea 200 muuseumit ja mäluasutust on sel õhtul avatud kell 18.00-23.00, sealhulgas Maarjamäe loss, Eesti Filmimuuseum, Suurgildi hoone ja Särevi teatrituba.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta