Nähtavasti oleme kõik kogenud, et mõni muusikapala tõstab meeleolu, teine mõjub ergutavalt, kolmas rahustavalt ning neljas hoopis masendavalt. Kas me tegelikult ka mõtleme, kui palju ning mida ikkagi kuulame? Muusika mõju on palju laiem, kui esmapilgul tundub. Nii nagu võib muusika meid madalatele sagedustele viia, nii võib see ka meeleolu tõsta ja tervendada. Muusikasse peaks suhtuma märksa sügavamalt kui vaid põgusa meeldivuse põhjal.

Heliga tervendajate assotsiatsiooni (Sound Healers Association) juhi Jonathan Goldmani sõnul on erinevad teadlased taas jõudnud ammuse tõdemuseni, et kõik, mis liigub, tekitab enda ümber energiat ehk vibratsiooni. Vibreerimine omakorda aga tekitab heli, mida kõik inimesed võivad erinevalt tunnetada.

Jonathan Goldman arendab seda mõtet edasi nii, et hea tervisega inimene kõlab kokku kui sümfoonia. Ent kui viiul läheb häälest, siis kannatab kogu meloodia – inimene on haige. Ühel rokikontserdil, kus Goldman esines, paistis talle ühel hetkel, et saalis valitseb negatiivne ja vägivaldne õhkkond.

See tähelepanek avaldas talle niivõrd tugevat mõju, et mõni aeg hiljem võttis ta isegi oma plaadi müügilettidelt ära, sest see andis tema sõnul välja valet energiat. Oma hilisemas elus on ta koolitanud aga mitmeid teisi rokibände. Tuleb välja, et asi ei ole mitte muusikastiilis, vaid energias, mis on muusikasse pandud.

Üks Goldmani õpilasi oli näiteks Def Leppardi trummimängija Rick Allen, kes on öelnud, et kui enne püüdis ta laval lihtsalt väga energiliselt mängida, siis pärast uute teadmiste juurdumist suudab ta laval mängida keskendunult ja sellevõrra intensiivsemalt. Mõelda vaid, milline võiks maailm olla, kui kõik muusikud suhtuksid oma töösse samasuguse pühendumuse ja vastutustundega. Ehk ei valiks me plaadipoes mitte erinevate muusikažanrite vahel, vaid lähtuksime hoopis eesmärgist, mida saavutada soovime.

1970ndate lõpus katsetas John Diamond muusika mõju lihastele. Muusikat uurides võttis ta eraldi vaatluse alla solisti, instrumendi, muusikastiili, helilooja, sõnade tähenduse, esinemise akustika ja ruumi ning taasesituse korral seadme ja helikandja.

Oma uurimustes leidis ta näiteks, et kõige parema eluenergiaga on Beethoveni teosed, eriti need, mis on kirjutatud helilooja elu lõpu poole. Veel selgus katsete käigus, et rasket rokki kuulates muutuvad lihased nõrgemaks.

Siin on mõtlemiskoht kõikidele sportlastele ning miks mitte ka spordiharrastajatele. Kui valmistuda järgmiseks suuremaks võistluseks või maratoniks, siis tasub kindlasti anda võimalus ka teadlikult valitud muusikale. Järgmine kord kui oma lemmikrajal joostes klapid pähe paned, veendu, et ka muusika Sinu ponnistusi toetaks.

Arvatavasti kõige tuntumad katsetused helide mõju uurimisel on teinud Jaapani uurija Masaru Emoto. Ta on uurinud muusika ja sõnade mõju veekristallidele. Tegu on küll üsna subjektiivse uuringuga, sest kriteeriumideks on ilus ja kole, kuid kui võtta aluseks arusaam ilust kui korrapärasest struktuurist ning koledusest kui kaosest, siis taandub ka katsete subjektiivsus teatud määral.

Kui vesi puutus kokku sõnadega nagu „armastus“, „tänulikkus“ ja „õnn“ või muusikapaladega nagu „Amazing Grace“ ja Beethoveni „Ood rõõmule“, siis moodustusid ilusad, õrnad ning korrapärased kristallid. Puutudes kokku sõnadega „viha“ ja „pettumus“, või raskekoelisema muusikaga, moodustas vesi aga kristallid, kus puudus korrapärane vorm ning kenaduse arusaam.

Kui nüüd mõelda sellele, et inimese kehast umbes 60% moodustab vesi, siis mida võivad mõtted, sõnad ja muusika meiega teha. Siinkohal võiks endale teadvustada, kuivõrd oluline ikkagi on kuulata ja rääkida teadlikult. Lisaks helidele mõjutavad meid ka väljaöeldud sõnad, mida ei saa enam iial tagasi võtta. Valigem siis hoolega, millist helikeskkonda enda ümber loome.

Fred Jüssi on pajatanud ühe mõtlemapaneva loo. Nimelt avaldas ta ühes kohvikus soovi vaikust osta, mille peale teenindaja kartma lõi ja ütles, et kui nad muusika kinni keeravad, siis teised kliendid ju lahkuvad. Miks ikkagi on meie jaoks oluline mingi pidev taustmüra? Miks vahel on nii, et vaikus on piinlik ja ebamugav?

Tegelikkuses ei ole me kunagi täielikus vaikuses, aga võimalik, et oleme harjunud sedavõrd tugeva helitaustaga, et ei oska enam märgata vaikseid loomulikke helisid. Vaatamata sellele võiksime teinekord vaikuselegi võimaluse anda. Nii on lootust jõuda iseendale lähemale, märgata oma mõtteid ja tundeid ning nii mõndagi põnevat avastada.

India kultuuris kasutatakse tervendamiseks aga hoopis mantraid. Lihtsustatult öeldes on mantra heade mõtete kordamine. Rõhk on sõnal kordamine, sest vaid nii hakkab mantrate võlujõud tööle. Üks silmapaistvamaid lauljaid, kes India mantraid oma loomingu abil tänapäeva kuulajale sobilikus vormis esitab, on ameeriklane Snatam Kaur.

„Mantrate laulmine puhastab alateadvuse, keerutades välja energia, mida seal enam vaja ei ole. See tõmbab välja leina, meeleheite ja viha,“ ütleb Snatam Kaur. „Osa sellest protsessist on tajutav, kuid osa ei ole inimene võimeline märkama. Ainus, mis sellest puhastusest märku annab, on mõtteviisi muutus. Niisama sellist muutust saavutada ei ole võimalik, kuna inimene on mugav. Kui on soov oma mõtteid muuta, siis tuleb selleks tööd teha.“

Töö tegemine tähendab, et tuleb võtta aega ja keskenduda energiatele, näiteks teadlikult tervendavat muusikat kuulates ja ehk isegi kaasa lauldes. Samal ajal tuleb teadvustada, missugune on laulusõnade sõnum.

Kui tunned, et tahaksid oma ellu tuua rohkem teadlikult valitud helisid, mis viiksid Sind kõrgemate sagedusteni, mõjuksid positiivselt ja tervendavalt, siis võta osa erakordsest pühade laulude kontserdist 16. oktoobril Nordea Kontserdimajas. Just siis külastab Eestit esmakordselt Snatam Kaur, kelle mantrate mõju võid omal nahal kogeda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta