Reedel, 26. novembril jõustuvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatused.

Seaduse muutmise eesmärk on tõhustada keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ja viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Ühtlasi täpsustab seadus mõningaid keskkonnamõju hindamist (KMH) puudutavaid sätteid.

Näiteks sätestab muudatus kohustuse konsulteerida kõigi nende asutustega, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib puudutada. Keskkonnaameti seisukoha küsimine on alati kohustuslik.

Samuti täpsustatakse KSH aruande avalikustamise korda. Uue korra kohaselt peab KSH aruande avalik väljapanek kestma sama kaua kui strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalik väljapanek, kuid mitte vähem kui 21 päeva. Samuti tuleb tagada, et aruande avalikustamisel on huvitatud osapooltel võimalus tutvuda ka strateegilise planeerimisdokumendi eelnõuga.

Muutub ka asjaomastelt asutustelt KSH programmi osas seisukoha küsimise kord. Kui varem küsis seisukohta ainult KSH hindaja, siis nüüd on see pandud KSH koostaja ülesandeks.

Ühtlasi täpsustab seadusemuudatus veekogude süvendamise ning nendesse tahkete ainete uputamise mahtusid. Eraldi tuuakse välja Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve mahud, mille korral on KMH läbiviimine kohustuslik. Nimetatud järvede süvendamismahud ning neisse tahkete ainete uputamise mahud võrdsustati mahtudega, mis siiani olid sätestatud vaid mere puhul.

Lisaks muudeti seaduses nn topelthindamise sätet, mille kohaselt võib otsustaja jätta kavandatava tegevuse KMH algatamata, kui tal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba asjakohaselt hinnatud. Seejuures kaotati ära nõue, et varem läbiviidud KMH aruande heakskiitmisest ei tohi olla möödunud rohkem kui neli aastat.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta