Jutustus, mis mägede hõngu minusse tõi, oli metsavahi juurest leitud. Tema jutt, mis pea lõputu näib, oli kõike seda täis ja ikka ja jälle oli seal metsavahti ennast kõige rohkem sees.
- Marek Vahula lood
- 17. detsember 2022
Harva kui keegi teine sinna ära mahtus. Ometi sai selle au osaliseks kallis ajalooõpetaja Olav Mäe ehk Kadrina kooli laste keeli Mäekas.
Paljude lemmik ta ju oli ja üllatusena mahtus see ka metsavaht Toomase mõttemaailma. Lapsed, kes raielankidel uut noort metsa istutasid, olid vahel ka natukene igavuse küüsis. Mäekas oligi see, kes lastele kukerpalli tegi, et igavus üle pea ei kasvaks.
Metsavahi pani see muigama ja sellisena sai see ajaloohõnguline mees ka mulle suuremaks ja kallimaks. Ajalootunnis range ja nõudlik mees oli metsatööl kui ümbersündinud ja kõigi lemmik seda rohkem. Et kaks meest ja minu lemmikut raiesmikul sõbraks omavahel saavad, selles oli süüdi Mäeka kukerpall kevadisel metsamaastikul.
Neeruti, 1985.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
