Justiitsministeeriumi kinnitas eelnõu, millega määratakse selgelt asutused, kes tagavad kodanikualgatuse läbiviimise õiguspärasuse Eestis.

Justiitsministri sõnul on igal Euroopa kodanikul võimalik kodanikualgatusena esitada taotlus seadusandluse ülevaatamiseks, mis on Euroopa Liidu pädevuses. Sellisteks valdkondadeks on näiteks transport, turism, kultuur, energeetika, keskkond, tarbijakaitse jne.

„Algatuse tegija peab moodustama komitee ning registreerima oma algatuse. Seejärel peab koguma vähemalt seitsmest liikmesriigist kokku miljon allakirja. Koguda saab allkirju nii paberil kui internetis ja kui need on olemas, siis saab juba minna oma ideed Euroopa Komisjonile tutvustama ning on võimalus tutvustada oma algatust Euroopa Parlamendis avalikul kuulamisel,“ ütles justiitsminister Kristen Michal.

„Eesti määrab täna need osapooled, kes Eestis mitmes Euroopa riigis korraga läbiviidava kodanikualgatuse turvanõuded tagab. Valitsus määras kodanikualgatuse toetaja Eestiga seotust kontrollima Siseministeeriumi ning elektroonilise keskkonna turvanõudeid kontrollima Andmekaitse Inspektsiooni koostöös Riigi Infosüsteemide Ametiga. Täna on Euroopas käimas juba kümmekond kodanikualgatust, millega tehakse muuseas ettepanekuid muuta vee- ja kanalisatsiooniteenuse kättesaadavus inimõiguseks, ühtse piiriülese mobiili kuumakse kehtestamiseks aga ka loomkatsetuste lõpetamiseks,“ sõnas justiitsminister.

Igal Euroopa Liidu kodanikul on võimalus kodanikualgatusena esitada taotlus, milles Euroopa Komisjoni kutsutakse üles seadusandliku ettepaneku tegemiseks nendes valdkondades, kus Euroopa Liidul on õigusloomepädevus. Taotleda võib nii õigusakti kehtestamist, kui ka selle muutmist. Selleks peab liikmesriigi kodanik moodustama lisaks endale veel kuuest Euroopa Liidu kodanikust kodanike komitee ning registreerima oma algatuse Euroopa Komisjoni kodulehel. Kui algatus on registreeritud, peab komitee aasta jooksul koguma vähemalt seismest liikmesriigist algatusele kokku miljon toetajat. Allkirju saab koguda nii paberil, kui ka internetikeskkonnas ning need tuleb esitada vastava riigi pädevale asutusele kehtivate toetusavalduste arvu tõendamiseks.

Kui see protseduur on läbitud, saab juba kodanikualgatuse esitada Euroopa Komisjonile. Edasi kohtuvad Komisjoni esindajad kodanikualgatuse korraldajatega, et selgitada algatusega tõstatatud küsimusi, peale mida antakse algatuse korraldajatele võimalus tutvustada oma algatust Euroopa Parlamendis avalikul kuulamisel. Lõpuks otsustab Euroopa Komisjon, kas algatus võetakse menetlusse või mitte.

Euroopa kodanikualgatuse kohta saab täpsemalt lugeda aadressil ec.europa.eu