Linnalabor on sõltumatu üksus, mis tegeleb linnaruumi mõtestamise ja erinevate sekkumisvahendite loomise ning katsetamisega. Linn ja selle puutepunktid on meie mängumaa.

Urban Positive’i nime all 2006. aastal alustanud ja radikaalset linnaaktivismi viljelevast ühingust oleme tänaseks arenenud loominguliseks mõtte- ja teokojaks, pakkudes linnauurijatele, -aktivistidele ja praktikutele mõttevahetus- ja tegevusruumi.

Teaduse, kunsti ja kodanikuaktivismi piirimail asudes püüame luua ühendussildu linnakeskkonna mitmekesisemaks ja inimnäolisemaks muutmiseks. Otsime vastuseid küsimustele: mis on linn, mis seda loob ja mõjutab, kuidas sellega suhestuda ning kaasa mängida, kuidas olla ise linnalooja ning millise süsteemi poole püüelda.  

Ideaalidele ja manifestidele lisaks, kirjeldab Linnalabori mõtet ning sisu kõige paremini meie seni teostatud või üles tähendatud ideed.

Algusaastatest peale on labori huviorbiidis Eesti urbanistika defineerimine ja erinevate osapoolte kokkutoomine. 2011. aastast alates on see tegevus tänu Teele Pehki eestvedamisele ja Vabaühenduste Fondi toetusele hoogustunud: kaardistame eestimaistes võsades ja linnalikes struktuurides peituvaid linnaarenguid.

Põhimõte on lihtne: tuua kõigepealt kokku eksperdid, et seejärel üheskoos seda interdistsiplinaarset teadussuunda populariseerida. Erinevate sündmuste, arutelude (Talsinki linnaaktivismi õhtu) ja infovahetuse läbi hakkab ilmet võtma linnauurijate ja -praktikute võrgustik. Omavahelise suhtluse võimendamiseks ning ideede talletamiseks oleme ellu kutsunud urbanistide uudiskirja, kus kajastuvad toimunud ja tulevased eriala sündmused ning päevakajalised diskussioonid.

Uudiskirja on võimalik lugeda www.linnakeskus.ee portaalis ning sinna hakkab tasapisi koonduma linnauuringute teabe- ja suhtluskeskus. Projekti kaasaaitajad on Kadri Klementi Maastikuarhitektuuri Galeriist, Liis Palumets labori suvepraktikandina, urbanistikatudeng Kaija-Luisa Kurik ning maastikuarhitektuuri tudeng Helena Tuvike.

Urbanistide suvepäevad oli omamoodi katse, mis tõi kokku ligi 40 eriala- ja valdkonnaesindajat ning kelle ideedevahetused lahkasid eesti urbanistika võimalikkuse ja tulevikupotentsiaali üle. Selline sündmus tõestas, et kriitiline mass urbaniste on olemas ning nende poolt väljakäidud mõtete testimist jätkame edasiste arutelude ja sündmuste käigus, kasvatades niimoodi kaasamõtlejate voogu.

Praegune kodanikuhariduse programm koosneb peamiselt Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemias korraldatavatest kursustest, mis on suunatud keskkoolinoortele.

Teema, milleni Linnalabor pea iga oma arutelu käigus jõuab on Eesti planeerimissüsteem koos oma ideaalide ja toimimisreaalsusega. Sellest lähtuvalt tegeleme jooksvalt planeerimismaailma analüüsi, võimaluste esiletõstmise, heade (ja samuti hoiatavate) näidete otsimise ning otseste sekkumistega.

Toimunud on erinevaid seminariõhtuid: 2007. aasta septembris lahkasime koos Kalle Komissaroviga erinevaid planeeringuid arhitekti silme läbi, alates 2008. aasta sügisest visioneerime Tallinna hipodroomi tuleviku üle (Stroomi-Mustjõe arenguvisioon), 2011. aasta jaanuaris rääkis linnalaborant ja praktiseeriv planeerija Regina Viljasaar sellest, kuidas detailplaneeringud tegelikult planeerija laual sünnivad, ning sama aasta aprillis selgitas Teele Pehk Pirita visioonikonverentsil kodanike õiguste teoreetilisi tagamaid linnaplaneerimises.

Oma arvamust oleme avaldanud avalikku huvi ning kohaväärtusi mittearvestavate planeeringute puhul Haabneemes, Pirita tee näituste paviljoni alal ning hipodroomil. Kõik need tegevused toimuvad kaasamise tõhustamise ja kodanikuharimise tähe all - me ei sekku planeeringutesse mitte protestivaimust, vaid selleks, et lahti mõtestada seni raskelt hoomatavat avalikku huvi ja et tõsta linnaelanike teadlikkust oma õigustest-võimalustest elukeskkonna kujundamisel. Samas, mida rohkem oleme planeeringutesse süvenenud, seda selgemini oleme mõistnud vajadust planeerimissüsteemi radikaalselt muuta.   

Õigustamaks mõttekoja tiitlit, peame oma oluliseks selgrooks uuringute tegemist ja levitamist. Näiteks Kuressaare linnavalitsuse poolt tellitud uuring elukeskkonna tajumise, kasutamise ja kohaliku identiteedi kohta oli tähelepanuväärne eelkõige kaasamise aspektist, sest kodanike arvamusi ja soove kaardistati enne Kuressaare-Kaarma üldplaneeringu lahenduste väljatöötamist. Seega tähistas uuring omamoodi saavutust Eesti planeerimispraktikas. Kohalikelt elanikelt saadud arvamuste põhjal selgus, et intensiivse majandusarengu survel loodud linna ja selle lähialade ruumipilt on elanike nägemusest nende kodukohast oluliselt kaugenenud, mistõttu on vaja kohalik identiteet uuesti määratleda ja kehtestada. Uuringusse olid kaasatud ka Tallinna Ülikooli Maastiku ja Kultuuri keskuse vanemteadur Helen Sooväli-Sepping ning linnakorralduse tudengid Liis Laine ja Ulrika Rosenblad.

Uuringutega seonduvalt pakume tudengitele soodsat pinnast kursuse- või lõputööde jaoks. Telliskivi loomelinnakus asuvasse laboriruumi saab tulla uusi ideid otsima, olemasolevaid testima ja edasi arendama. Ainest saab nii ühistest aruteludest, linnalaborantide kontaktvõrgustikust kui ka labori pidevalt täienevast raamatukogust.

Propageerides säästva linnaarengu põhimõtteid, valmis 2009. aastal Sander Tinti elektronsulest uuringuraport “Söödav linn I”. Raport tugineb katuseaianduse teaduslikul eksperimendil ning avab linnaaianduse küsimusi nii harjumuspärastest kui ka ootamatutest vaatenurkadest.

Mujal toimuvate linnaarengutega kursisolemiseks ja globaalse mõõtme omamiseks oleme osa rahvusvahelisest linnauurijate ja -aktivistide võrgustikust INURA.

INURA 2011. aasta konverentsi jaoks Zürichis tegime sama aasta kevadel koostöös Eesti Kunstiakadeemia urbanistika- ja arhitektuuri- ning Tallinna Ülikooli linnakorralduse tudengitega uuringu Tallinna globaalsetest ja lokaalsetest nähtustest. Kahe ülikooli vahel toimunud praktika käigus vaatlesime Tallinnat suuremas kontekstis, püüdes leida linnas avalduvaid üleilmseid trende, tabades samal ajal nende kohalikke ilminguid. Tõdesime järjekordselt, et Tallinn on palju mitmekihilisem kui pelgalt majandusbuumi-aegseid arendusi vaadates tunduda võib, ning et seda linna on vaja jätkuvalt uurida ja üle kirjutada.

2012. aastal toome INURA konverentsi Tallinna ja lähikonda, et linnauurijad ja -praktikud siinset keskkonda värske pilguga analüüsiksid.

Lisaks oleme loonud tihedad kontaktid Helsingi erinevate linnaühendustega: Oranssi, Dodo ja Demosega ning aeg-ajalt diskuteerime Talsinki kaksiklinna üle Aalto ülikooli doktorandi Kristi Grišakovi ja EKA urbanistika õppetooli soome taustaga professori Panu Lehtovuoriga. Omamoodi inimsuhetel püsiv sild kahe linna vahel on tekkinud. Suured koostööplaanid on ka Vilniuse tehnikaülikoolis tegutseva linnauuringute laboriga Urbanistinės analizės mokslo laboratorija, kellega kohtusime kevadiste urbanistikapäevade ajal.

Tallinn2011 kultuuriaastal võttis Tallinna linnaruumis ilmet kunstiliste meetoditega loodud ning Rasmus Kase poolt algatatud idee Viru jalakäijatunneli uuest sisekestast. Samuti toimus linlaste kaasabil loodav ja kogetav maastikumäng Tallinna tähelepanuta ja vähemkasutatavates piirkondades.

Kõigest eelnevast hoolimata on Eesti linnades endiselt hägusust, läbiuurimata ja -katsumata valdkondi. Pole kahtlustki, et linnalaborandid ei saa oma kitleid ja välitöö-ülikondi veel kappi tallele panna. Katsetused ja avastusretked jätkuvad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta