Tänapäeva ühiskonnas muutuvad soorollide piirid üha hägusemaks ning väga paljud naised tõestavad ennast edukalt positsioonidel, mis võisid veel mõni aasta tagasi tunduda vaid meeste pärusmaana. Siiski on veel pikk maa minna, et kohates autotöökojas, tarkvaraarenduses või robootika ettevõttes naistöötajat, üllatusest kulm ei kerkiks. Oma teekonda „meestemaailmas“ jagavad automaalri abi Liis Leidma ning tarkvara- ja simulatsiooniarendaja Karmen Silde.  

Naine “mehises” automaailmas 

Liis Leidma töötab igapäevaselt Toyota edasimüüja Elke Mustakivi esinduses automaalri abina. Igapäevaselt valmistab ta värvimiseks ette autode keredetaile, nagu uksi, stangesid või tagatiibasid. Maalriabina on ta tänaseks töötanud juba 2 aastat, ent huvi eriala vastu on südames olnud juba lapsest saadik.  

Liis Leidma on ühtlasi ainus naine Elke autotöökojas - teda mehine keskkond tänaseks enam ei heiduta. „Minu jaoks oli suurim väljakutse valdkonda sisenemine. Ma kartsin, et mind vaadatakse imelikult nii õppima kui ka tööle kandideerides, sest olen naine. Tegelikkuses oli olukord vastupidine - koolis oli erialal pooled õppuritest naised ja ka tööl on mind avasüli vastu võetud,“ sõnas Leidma.  

Maalriabina töötavat Leidmat hoidiski eelkõige valdkonda sisenemisel tagasi julgus ning tunne, et tegemist on meeste alaga. „Alguses kõhklesin ja venitasin, sest arvasin, et olen ainus naine, kes automaalri ameti vastu huvi tunneb. Tihti on naised ka tagasihoidlikumad ning kaalutlevamad ja muretsevad rohkem, kas nad saavad hakkama. Ent mehed võtavad seevastu murevabamalt ja julgemalt vastu uusi väljakutseid, isegi kui nad ei ole oma oskustes väga kindlad,“ sõnas Leidma. 

Ta kirjeldas juhtumit enda praktikaajast, mil tööle asudes kuulis, et tema juhendaja polegi seda eriala koolis õppinud ning sai väljaõppe kohapeal.

„Olin tõesti üllatunud, sest ma ei teadnud, et see on selline amet, mida saaks lihtsalt töö käigus õppida. See ilmestas hästi seda, et mehed on tihti julgemad proovima asju, mida nad varem teinud ei ole,“ sõnas ta.  

Leidma leiab, et tänaseks pigem ei ole enam meeste- ja naiste ameteid ning mõlemad sood saavad teha kõiki töid, mida nad soovivad. „Tahad minna keevitajaks, kokaks või juuksuriks? Mine ainult õpi. Endal peab lihtsalt piisavalt huvi ja pealehakkamist olema, et seda tööd teha,“ lisas ta.  

Robootika ei ole pelgalt meeste pärusmaa 

Karmen Silde omandas ülikoolis arhitekti ja linnaplaneerija elukutse. Täna aga töötab ta robootika ja autonoomseid süsteeme arendavas Milrem Roboticsis tarkvara- ja simulatsiooniarendajana. „Viis aastat kestvate õpingute jooksul sain aru, et programmeerimine ning ruumiandmetega seonduvate protsesside automatiseerimine paelub mind rohkem. Näiteks lõin magistritöös strateegia kohalike ja migrantide lõimimiseks, tulemuseks oli koodikirjutamise ja arhitektuuri ühendamisel genereeritud ruumimudel. Sest 9 kuud sama maja 3D-modelleerimine on nüri töö. Miks mitte seda automatiseerida ja võib-olla tüpoloogiat uuesti kasutada?“ kirjeldab Silde, kuidas ta arhitektuurist IT valdkonda jõudis.  

Valdkond paelus Sildet niivõrd, et arhitektuuriõpingute kõrval omandas ta paralleelselt teises ülikoolis IT baasteadmised. Ta lisas, et kasuks tuli kindlasti ka osalemine suvepraktika programmis, kus ta mentori käe all kiiremini vajalikud teadmised omandas. 

Ka Milrem Robotics pakub suvekooli võimalust, kus saab ägedas kollektiivis ühe projekti algusest lõpuni viia. Meie praktikandid on välja töötanud ka selliseid funktsioone, mis ongi kasutusse jäänud,“ tõdes Silde ning rõhutas, et paljud naised on Milrem Roboticsisse tööle jõudnud just tänu suvekoolis osalemisele.  

Sildel on võimalus olnud Milrem Roboticsis täita erinevaid rolle. Ta on saanud proovida IT analüütiku, testija, teenuste disaineri ja programmeerija rolli. „Näen, et tulevikus on võimalus end proovile panna ka teistes valdkondades - süsteemiarhitekti või product manageri-na ehk toote-suuna juhina,“ rääkis naine enesekindlalt tulevikuplaanidest.  

Silde tunneb, et ta on leidnud ettevõtte, kus ta saab siduda teadmised arhitektuurist ja infotehnoloogiast ning talle on antud võimalus oma eriliste teadmistega erinevatesse tiimidesse panustada. Veelgi olulisemaks peab ta aga seda, et samaaegselt erinevate valdkondade projektides töötades, annab talle võimaluse pidevalt uusi oskusi juurde õppida.  

Olenemata soost on tööturul suurimaks eeliseks julgus ja pealehakkamine 

Lisaks enese arendamisele on Karmen Silde jaoks alati olnud oluline tööga loodav väärtus ja sotsiaalsed aspektid. „Palju lihtsam on hommikul ärgata ja tööle minna, kui tead, et ettevõtte panustab laiemalt kas ühiskonna arengusse või olemasolevate kriiside leevendamisse. Milrem just seda teeb, luues robootikalahendusi ja isesõitvaid mehitamata sõidukeid keerulistesse keskkondadesse. Võimaldades seejuures vähendada inimressurssi kasutamist ohupiirkonnas, näiteks sõjad, katastroofipiirkonnad, ning nö vabastada inimesed räpastest, nüridest ja ohtlikest ülesannetest. Olen palju uurinud ja lugenud migratsiooni kriisist ning kirjutasin pagulas- ja lõimumisteemal ka magistritöö, sestap tundus Milrem töökohaks just see õige valik. Robootika lahendusi pakuvad ka teised ettevõtted Eestis, kuid just Milremi loodavad sotsiaalsed väärtused ja ettevõtte missioon veenis mind,“ selgitas Karmen Silde, mida tänane töö tema jaoks tähendab. 

Olgugi, et robootika ja kaitsevaldkonna sümbioos võib tundub nö mehine kombo, ei tunne Silde, et temal naisena oleks vähem või rohkem võimalusi, võrreldes meeskolleegidega.  

„Arvan, et ettevõtted ja kollektiivid on aina teadlikumad, et mitmekesine töökeskkond - seda nii rahvuste, soo kui ka vanuse osas rikastab tiimi ja töö tulemit. Palju on tehtud uuringuid, mis tõestavad, et naiste osakaalu suurendamine tiimis tõstab töö produktiivsust ja avardab mõttemaailma ning viise, kuidas tulemusteni jõuda,“ rääkis naine. Tema sõnul annavad tööturul suurimaid eeliseid julge pealehakkamine, enesekindlus, initsiatiiv kaasa lüüa ja probleeme lahendada.  

Samal arvamusel on ka automaalri abina töötav Liis Leidma. „Loomulikult oleks palju ägedam, kui töökaaslaste seas oleks rohkem ka naisi, aga ka meeskolleegid on mind väga hästi vastu võtnud ja ei suhtu minusse kuidagi teisiti, kuna olen naine,“ sõnas Leidma. Ta lisas, et tema eesmärk on ameti kõik tahud selgeks õppida ja seejärel juba areneda automaalriks. Tänaseks usub Leidma, et kui inimesel on, olenemata soost, piisavalt pealehakkamist, on kõik raskused ületatavad.  

„Soovin, et rohkem naisi julgeks kandideerida ka robootika - ja kaitsevaldkonda, mille tulevik on väga perspektiivikas ning lahendamata probleeme jagub küllaga. Tulevik liigub sinna suunda, kus mehitamata sõidukite, masinõppe ja tehisintellektiga seotud oskuste omandamine annab eelise ka tuleviku tööturul,“ julgustas Silde naisi ennast proovile panema ka robootika ja infotehnoloogia valdkonnas.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta