Praegune Soome lahe vesikonna seisund on pideva kontrolli all, aga Venemaa Looduskaitse järelevalveameti asejuhataja Natalja Bobrova ja Looduskasutuse komitee avariitööde koordineerimisameti juhataja Igor Berezini sõnul veereostamine ikkagi jätkub. Veekogude (v.a. meri) järelevalveameti koosseisus töötab 9 inimest, nende ülesandeks on kontrollida Peterburi linna ja kogu Leningradi oblastit.

Kahe viimase aasta jooksul on läbi viidud 296 kontrolli. Ilmnenud rikkumiste seas on esimesel kohal reostamise piirnormi ületamine. Teine massiline rikkumiste liik on reostamine ilma selleks antud loata. „Kahjuks on piirnormi ületamisel ettenähtud trahvi suuruseks juriidilisele isikule 30 kuni 40 tuhat rubla. Tänapäeval on see summa ettevõtte jaoks naeruväärselt väike“, arvab Bobrova.

Kõige tõhusamalt mõjutab rikkujate käitumist veekogule tehtud kahjustuse arvutlus. Kahe aasta jooksul on selgunud 63 reostamise piirnormi ületamist, kuid ainult 13 juhtumil oli see arvutlus teostatud. Seda võib seletada arvutluste läbiviimise ebatäiuslikkusega, kuna seda ei rakendata normide vähesel ületamistel. Kui jõgi on veerikkas ja selle vool on küllaltki kiire, siis analüütiliste meetmetega selle kontsentratsiooni muutuse leidmine on peaaegu võimatu. Kahjustused on tekitatud, kuid selle arvutamisega hakkama ei saada.

Järelvalveasutus on võimetu ka siis, kui otsest jäätmete viskamist vette ei ole, küll aga on see tehtud maaparanduslikku kraavi ja dreenisüsteemi, ja juba sealt sattub heitvesi jõkke, kanalisse ja lahte.

Peamine veekasutaja, milleks on Vodokanal (ühisveevarustuse jaam) on Natalja Bobrovale aga hea mulje jätnud. Kuigi ka nende töös on ilmnenud mõned normide ületamise rikkumised, on juhtkond sellega nõustunud ja trahvid ära maksnud. Vodokanal on lubanud ka alandada puhastamata heitvee koguseid. Tema arvates on peamiseks veereostajaks aga Leningradi oblastis asuvad veepuhastusjaamad, kus kahjuks selliseid rekonstrueerimis- ja moderniseerimistöid, nagu Peterburis, ei teostata.

Rahvusvahelise “Soome lahe aasta – 2014“ projekti raames rääkis „Sevmorgeo“ asejuhataja Oleg Kornejev eelmisel aastal lahe piirides peetud ekspeditsioonidest. Tema sõnul kehtestas Helsingi komisjon HELCOM Venemaa jaoks fosfori ja lämmastiku koormust. „Vodokanal“ teatas, et Peterburis eemaldatakse heitveest juba 98.5% sinna sattunud fosforist. Fosforist puhastatakse Peterburis 98,5% heitveest, lämmastikust aga vaikitakse.

Viimane aga ületab normi 12 tonni võrra. Kornejevi andmetel oli 2013.aastal naftasaaduste tase Neeva lahes küllaltki kõrge, kuid juba 2014.aastal langes see märkimisväärselt. Raskmetallide puhul on olukord enam-vähem rahuldatav, välja arvatud tsingi kogused, mis ka viimastel aastatel on olnud kõrged. 10 aasta jooksul kasvab pidevalt ka kroomisisaldus, siiani on teadmata, kust ta vette jõuab – võimalik, et põllumaadelt.

Kui „Vodokanali“ kohta on näha paranemisi, siis Leningradi oblastis Novoje Devjatkino elamukompleksi reovesi kohta on Bellona väljaanne saanud kinnituse, et see jõuab puhastamata Neeva ja Ohta jõkke ning sealt edasi Soome lahe. Väljapääsu nähakse Novodevjatkino kanalisatsioonisüsteemi „Vodokanal Peterburg´iga“ liitumises. „Vodokanal“ on koostöös Looduskaitse komiteega ja „Leningradi oblasti kommunaalsüsteemidega“ välja töötanud mitmeid variante probleeme lahendamiseks, selleks on aga vaja aega ja suure hulga ehitustööde läbiviimist

Novodevjatkino ei ole ka ainsaks Neeva jõe reostajaks. „Veepuhastusjaamu Leningradi oblastis, Karjalas ja teistes piirkondades, kus paikneb Ühtne Loode veesüsteem, kas ei ole või ei ole nad efektiivsed. Laadogast Peterburini kasvab Neeva jões mikrobioloogiline reostatus kümnendite võrra,“ – jutustas Aina Muktepavel, „Vodokanali“ kommunikatsioonijuht.

Soome lahe vee hea keskkonnaseisundi säilitamiseks on saadud pidevat rahvusvahelist toetust. Saksa valitsus toetas Peterburis ja Kaliningradis rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide vahendite kaasamist heitvee puhastamisprojektidesse. 2007. aastal avati Peterburis reoveesette põletamise tehas, mis oli ehitatud tänu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Põhjamaade Investeerimispanga, Euroopa Investeerimispanga laenudele ja teistele välisinvesteeringutele.

Venemaa Greenpeace on aga projekti kritiseerinud, väites, et niiviisi võideldakse ainult tagajärgedega, mitte selle põhjustega - „selle asemel, et kontrollida reostamist ning motiveerida ettevõtteid kohalikke puhastusjaamasid ehitama“, satuvad saasteained põletamisseadmete abil keskkonda.

2005. aastal aitasid Euroopa Liidu tehnilise abi programmi toetused SRÜ riikidele (EU TACIS), Rootsi Rahvusvahelise Koostöö Agentuur (SIDA) ja Soome Keskkonnakaitse amet valmis ehitada Peterburis valmis ehitadaEdela Reoveepuhastusjaama. 2013. aastal valmis Põhja kanalisatsiooni kollektor Peterburis. Viimase tööle hakkamisel suleti ka 76 heitvee otseheidet ning „Peterburi Vodokanal´i“ andmetel puhastati 98% linna reoveest.

Vastavalt „Vodokanal´i“ lehekülje andmetele, täidab Peterburi linn nüüd ka Helsinki Läänemere kaitse komitee nõudeid heitvee puhastamisest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta