Kutsusin kord ühe tuttava seltskonna Pariisi suusakülla märtsiõhtut veetma. Märtsimehel oli igav ja märtsilapsel samuti.

Õhtul tegime loodusmängu, laupäeval jätkasime suusaretke vaid mulle teada olevat nähtamatut teed mööda Hobujärvedele. Üleval Emumäe oosi peal oli ilves märtsikõndi teinud ja siis ära nõlva mööda alla keeranud. See päevajuhile silma hakkaski. Keerasime meiegi neljakümnekesi nõlvast alla. Ilves ei olnud seda kõike teinud niisama, all oli ta metskitse õnneks võtnud.

Nelikümmend silmapaari olid sellise kevade alguse üle väga õnnelikud: Mina teenisin v'lja hea jootraha. Õhtul oli märtsiilves peamine jututeema ja tema jälgede leidja niisamuti. Nähtamatutel metsaradadel tasub alati käia, sest nii leiab kevade alguse alati ülesse. Ka seekord Pariisi küla mägisel maastikul.

Pariis, märts 2000.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Jaga: