Võimalike koostööpartnerite leidmiseks tellis Keskkonnaministeerium uuringu, et saada ülevaade Eesti ettevõtetest, kes oleksid võimelised oma teadmisi ja tehnoloogiaid kliimamuutuste leevendamise ning nende mõjudega kohanemise vallas eksportima.

„Eesti on pikemat aega toetanud kliimamuutuste leevendamist ning nende mõjudega kohanemist arengumaades. Varasemalt on seda tehtud läbi rahvusvahelise fondi ja toetades otse abivajavaid riike, kuid nüüd on plaanis hakata toetama otse Eesti ettevõtteid, kelle väljatöötatud lahendusi on võimalik arengumaades rakendada. Selleks on aga vaja saada selge ülevaade, mida meie ettevõtetel üldse pakkuda on ja mis on nende võimekus,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

2012. aastal toimunud ÜRO kliimamuutuste konventsiooni osaliste 17. kohtumisel otsustasid arenenud riigid toetada arengumaid kliimamuutuste leevendamises ja nende mõjudega kohanemises 2020. aastani igal aastal 100 miljardi USA dollariga. Eesti on vabatahtlikkuse alusel lubanud aastani 2020 toetada kliimamuutustega seotud tegevusi arengumaades igal aastal Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest 1 miljoni euroga.

Eesti rohetehnoloogiasektorist parema ülevaate saamiseks viiakse läbi uuring „Eesti rohetehnoloogia sektori analüüs“. Uuringu tulemusel saab ülevaate valdkondadest, millel on kõige suurem ekspordipotentsiaal.

Uuringu tulemuste põhjal kuulutab Keskkonnaministeerium eeldatavasti veel sel aastal välja taotlusvooru, et leida võimalikud koostööpartnerid, kes viiksid arenguriikides läbi kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemise projekte.

Seni on arengumaade kliimapüüdlusi toetatud läbi ÜRO Rohelise Kliimafondi ning toetades koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega ka otse abivajavaid riike, näiteks Afganistani ning Vaikse ookeani saareriike. Afganistanis viidi ellu projekt maakogukondade kliimamuutuste mõjuga kohanemise tugevdamiseks. Samuti käsitles projekt ökosüsteemide taastamist, kaitset ja majandamist.

Vaikse ookeani väikesaarte kliimaprojekti eesmärk oli arendada madalate kuludega, usaldusväärne ja mitmekesine satelliitside-võimekus sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks Vaikse ookeani piirkonnas ning sideteenusteks hädaolukordades, et tagada ühiskonna turvalisus.

Kliimatehnoloogiatega tegelevatel ettevõtetel on võimalik küsimustikule kuni 3. maini 2017 vastata siin: www.heival.ee/roheuuring. Uuringut viivad läbi HeiVäl Consulting ja Technopolis Group.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta