Ei ole normaalne, et tänapäeval tuleb hakkama saada kaevuveega, mis meenutab kohvipaksu. Salajõe külaelanikke nõustav geoloog Pille Sedman kritiseeris hiljuti Lääne Elu lehekülgedel Keskkonnaametit Niibi II turbatootmise keskkonnamõju hindamise (KMH) osas ning leiab, et seos küla kaevude ja turbatootmisalaga on selgelt nähtav. Sellele väitele ei ole aga leidnud kinnitust nelja erineva uuringu ja Keskkonnainspektsiooni võetud proovide tulemused.

Arendaja poolt tellitud kahe uuringu õiguspärasuse kontrollimiseks tellis Keskkonnaamet Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt kaevandatava ala väljavoolava vee kohta täiendava seire, mille tulemused on sarnased arendaja tellitud uuringute omadega.

Lisaks sellele on ka Keskkonnainspektsioon kontrollinud kahel korral olukorda, võttes nii puurkaevude kui ka kuivenduskraavide veest proovid. Tehtud analüüsid ei näita turbaraba kuivendusvee ja kaevuvee setete kattuvust. KMH aruande heakskiitmisel võttis Keskkonnaamet arvesse ka varasema Eesti Geoloogiakeskuse ekspertarvamuse turbamaardla mõjust ümbruskonna pinnaveekogudele ja kaevude veetasemele.

Kuna karstiala on keerukas süsteem, tellis Keskkonnaamet ka Salajõe karstiala uuringu, kus antakse ülevaade karstialast, selle ulatusest, võimalikest mõjuteguritest ja iseloomust ning tehakse karstiala hüdrogeoloogiline kaardistamine.

Saadud andmete analüüsi põhjal antakse konkreetsed kaitsekorralduslikud soovitused karstiobjektide kaitseks, sh karstilehtrite puhastamiseks ja huumustõkete paigaldamiseks. Töö tulemused esitatakse Keskkonnaametile mai alguses ning saadud infot kasutatakse keskkonnamõju hindamisele järgneval keskkonnalubade menetlemisel.

Oleme keskkonnamõju hindamise protsessi seaduspärasuses kindel. Selle käigus on toimunud kahel korral avalik väljapanek ja avalikud arutelud, lisaks mitmeid töökoosolekuid – kogu protsessi on alati kaasatud kohalikku kogukonda.

Väide, et Keskkonnaamet jättis Pille Sedmani ekspertarvamuse tähelepanuta, ei vasta tõele. Keskkonnamõju hindamise protsess on kestnud juba üle nelja aasta, sellel protsessil on omad reeglid, muuhulgas see, et ettepanekuid ja kriitikat keskkonnamõju hindamise aruandele saab esitada kindlaks määratud perioodil avalikustamisprotsessi käigus.

Pille Sedman esitas oma arvamuse Keskkonnaametile hilinemisega ehk pärast seda, kui KMH aruande ettepanekute esitamise  tähtaeg oli möödunud. Pille Sedman nentis oma suhtluses Keskkonnaametiga, et ta ise ei ole Salajõe piirkonda  uurinud, vaid edastab üksnes oma arvamuse olemasolevate uuringute andmetele toetudes. 

Tegemist on kiiduväärt kodanikualgatusega ning hoolimata tähtaja möödumisest edastasime arendajale ja keskkonnamõju hinnanud eksperdile need vastamiseks ja arvestamiseks. Mitmete Pille Sedmani ettepanekute alusel KMH aruannet ka täiendati, kuid aruande tagasilükkamiseks puudus alus.

Heakskiitmise otsuses määras Keskkonnaamet arendajale keskkonnanõuded, mida tuleb edaspidi arvestada keskkonnalubade menetlemisel ning on arvestanud sellega, et keskkonnalubade väljastamisel tuleb seada piirangud ja range seiresüsteem, et tagada karstiala kaitse. Üheks oluliseks nõudeks on tagada turbaalalt ärajuhitava vee osas kvaliteet, mis vastab õigusaktides seatule ning tagab Salajõe hea seisundi.

Uue kaevandusala keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks ning anda tegevusloa andjale (siinkohal Keskkonnaametile) teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta.

Keskkonnamõju hindamine on esimene etapp, sellele järgnevad maavara kaevandusloa menetlemine ja vee erikasutusloa taotlemine. Keskkonnaamet arvestab keskkonnalubade menetlemisel KMH tulemusi ning uusi ilmnevaid olulisi asjaolusid. Samuti kaalume vee erikasutusloa menetlemisel geoloog Pille Sedmani poolt tõstatatud probleeme ja ettepanekuid ning nendega arvestamise vajadust.

Soovime, et kaevandaja, külaelanikud ja kohalik omavalitsus vaataks uuesti läbi küla kaevude  seisukorra. Salajõe küla asub kaevandusalale küllatki lähedal. Siiani on osutunud võimatuks kinnitada, et kaevude reostuse põhjustajaks on ainult turbatootmisala, kuid ei saa ka välistada, et kunagi on kaevandusalal olnud suurem mõju karstile kui praegu.

Turvast on sel alal kaevandatud aga juba aastakümneid ja varasem ettevaatamatum kaevandamine koos keskkonna toitelisuse tõusuga võib olla kompleksne põhjus, miks  paikkonna põhjavesi ei vasta nõuetele. Samuti ei saa kõrvale vaadata asjaolust, et oma osa on ka kaevude ehituskvaliteedil ja kaevude asukohtadel.

Kuna vesi Salajõe kaevudes on juba pikka aega olnud rikutud, siis peaksid külaelanikud, arendaja ja kohalik omavalitsus saavutama kiire ja sobiva lahenduse puhta vee tagamiseks külas. Keskkonnaamet on omalt poolt tellinud uuringud, mis aitavad täpsustada olukorra põhjuseid ja nende kõrvaldamise võimalusi, ning tagab, et uute keskkonnalubade väljastamisel kaalutakse kõiki võimalusi, et olemasolev keskkonnaseisund ei halveneks.

KMH aruande ja Keskkonnaameti otsusega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta