Täna möödub 10 aastat viimaste aegade suurimast tormist, mis on saanud vaikival kokkuleppel jaanuaritormi nime. Palju purustusi ja kõneainet põhjustanud torm oli karmivõitu õppetund, millest saadud teadmisi ja oskusi on juba korduvalt edukalt kasutatud.
- Majandus
- Keskkonnaagentuur
- 9. jaanuar 2015
10 aasta taguse tormi tagajärgi ei saa kindlasti vaid negatiivseiks hinnata, sest see käivitas ja kiirendas mitmeid ilmateenistuse töö hõlbustamiseks vajalikke tegevusi, mis omakorda on võimaldanud ilmainfot inimesteni viia veelgi operatiivsemalt.
Mitte kaua peale tormi ühines Eesti Läänemere veetaseme prognoosisüsteemiga HIROMB. Samuti on HIRLAM prognoosandmed muutunud usaldusväärsemaks ja kättesaadavamaks. Merealade kohta koostatakse ja uuendatakse 24 tunni tuule ja lainetuse prognoose sagedamini, ühtlasi on need ka lihtsalt leitavad ilmateenistuse veebilehelt.
Võrreldes 2005.aastaga on rannikualadele lisandunud 14 automatiseeritud jaama, mis mõõdavad tuule kiirust ja veetaset. Jaamade töökindlus on aastakümnega oluliselt paranenud ja reaalaja andmed pidevalt kättesaadavad.
2008. aastal paigaldati Sürgaverre uus ilmaradar, mis kuulub Põhjamaade radarsüsteemi ning hõlbustab just lähitundide ilmaprognoosi, näitab võimalike äikesepilvede tekkekohti ning frontide liikumist. Lisaks uuendati ka Harku radarit.
Tormi suurim õppetund oli asutustevaheline koostöö. 2005. aastal ilmnenud vajakajäämised on nüüdseks möödanik ning vahepealsete marude ajal on kõik tormiga seotud asutused (ilmateenistus, päästeamet, häirekeskus, meresüsteemide instituut jt) panustanud elanike turvatunde tagamiseks nii tormieelsesse, -aegsesse kui ka -järgsesse infovahetusse ühiste toimivate põhimõtete al
Vähemtähtsad pole ka aastakümnega jõudsalt edenenud infoedastuskanalid. Üldine tehnoloogia areng on võimaldanud Riigi Ilmateenistuse uuele koduleheküljele paigaldada reaalajas jälgitavaid radaripilte, veetaseme andmeid, asukohapõhiseid
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
