Täna kell 14 tähistatakse Sillamäel tavajäätmete prügila korrastamistööde lõppu. Sillamäe prügila on viimane 22st Eesti nõuetele mittevastanud tavajäätmete prügilast, mille korrastamist rahastati eurovahenditest. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetas Sillamäe prügila korrastustöid Euroopa Ühtekuuluvusfondist 1 012 444 euroga.

Ida-Virumaal, Vaivara vallas asuva prügila korrastamistööd kestsid 6 kuud, kuid ettevalmistavad tegevused prügila korrastamiseks algasid juba 2010. aastal. Tööde raames koostati sulgemisprojekt ning korrastati 2,8 ha laiunud keskkonnanõuetele mittevastanud prügila.

„Sillamäe prügila sulgemise ja korrastamise tegi keerukaks toonase operaatori pankrott, mistõttu tuli sulgemisprojekt ringi teha. Pingutus ja hea koostöö Sillamäe linna ning Keskkonnaametiga kandis siiski vilja, ning tänaseks on prügila keskkonnale ohutu ja nõuetekohaselt korrastatud,“ ütles KIKi juhatuse liige Andrus Kimber.

Endise prügila pind kaeti drenaaži ja gaasikogumise kihiga ning biofilterkattega. Lisaks rajati ümber prügila piirdekraavid, biotiigid, filterpeenar, hooldustee, gaasiväljutuskaevud ning haljastus.

Projekti omanik on Sillamäe Linnavalitus, ehitustöid teostas ESM Eesti AS ja omaniku-järelevalvet teostas P.P. Ehitusjärelevalve OÜ.

Sillamäel elab 14 500 inimest, kelle tavajäätmed kogutakse ja käideldakse Uikala prügilas.

Eesti on sulgenud viimase kümne aastaga ligi 150 tavajäätmete prügilat. KIK on Euroopa Ühtekuuluvusfondi meetme „Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine“ raames rahastanud 22 projekti summas 18 747 515 eurot.

Mõned suletud tavajäätmete prügilatest on saanud peale korrastamist täiesti uue kasutusviisi. Nii näiteks rajati aasta tagasi Saaremaal, Kuressaare linna naabruses korrastatud Kudjape prügila alale jooksu ja suusarajad ning ala on taas inimestele avatud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta