Keskkonnaamet tunnistas korrastatuks Valgamaal Taheva vallas asuva Saru prügila, millega on lõppenud suletud prügilate korrastustööd Põlva-Valga-Võru regioonis.

Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle sõnul on Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal asuva Saru prügila korrastamine sümboolse tähendusega ning sellega on hea võtta kokku regiooni kümnete prügilate sulgemine ja korrastamine. Viimasel neljal aastal korrastati regiooni kolm kõige suuremat keskkonnakaitsenõuetele mittevastavat prügilat - Räpo, Adiste ja Valga. Saru 2,1 hektari suurune ja peamiselt puidutööstusjäätmete ladestu jäi nimekirjas viimaseks seetõttu, et juba ammu tegevuse lõpetanud prügilal polnud omanikku.

Rein Kalle sõnul võtsid vaeslapse ossa sattunud prügila siiski oma hoole alla kohalikud asutused, kes igaüks prügila korda tegemiseks jõukohaselt panustas."Täname Taheva vallavanemat Monika Rogenbaumi, Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakonna juhti Riho Karu, Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitse peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni ja Valgamaa metskonna metsaülemat Risto Seppa, kes prügila korrastamiseks oma panuse andsid." Korrastustööde projekti vedas lõpule Riigimetsa Majandamise Keskus, kes sai selleks toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt summas 25 127 eurot ja on prügila järelhooldajaks ka edaspidi.

Keskkonnaameti jäätmete spetsialisti Eve Konsapi sõnul oli prügila suhteliselt väike ja ohutu, mistõttu suuremate prügimägedega võrreldes oli Saru prügila korrastamine tehniliselt lihtne ja looduslähedane. Prügilale anti ümbritsevasse maastikku sobituv lauge kuju, säilitades kasvavad puud ja põõsad,samuti rajati äravoolunõva ja tehti külv. "Keskkonnakaitseliselt olid muidugi kõige olulisemad aastatel 2009–2012 korrastatud regiooni kolm kõige suuremat prügilat, aga keerulise minevikuga Saru korda tegemine on kui kirss tordil. Kuigi prügilate korrastamise tähtaega on nihutatud, on meil väga hea meel, et jõudsime oma eesmärgini riigi jäätmekavas plaanitu raames," on Konsap rõõmus. 

Kõik jäätmete ladestamiseks suletud prügilad korrastakse, et vältida nende kahjulikku mõju keskkonnale. Keskkonnamõju ulatus on seotud prügila suuruse, ladestatud jäätmete koostise ja asukoha looduslike oludega. Olulisemad keskkonnamõjutajad on suuremad prügilad, kus toimub orgaaniliste jäätmete anaeroobne lagunemine. Seal on prügila nõrgvee reostusaste suurem ja eraldub ka
Prügilatest tulenev keskkonnareostus võib mõjutada põhja- ja pinnavee ning õhu kvaliteeti.

Keskkonnaamet jälgib ladestusalasid hoolikalt ka peale sulgemist, et nende negatiivne keskkonnamõju jääkski väikeseks. Seiret tehakse kuni järelhooldusperiooni lõpuni, mis on suurematel prügilatel 30 ja rohkem aastat. "Keskkonnaameti jaoks ei lõpe aga suletud prügilatega tegelemine ka pärast nende korrastamist," kinnitas Kalle.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta