Uuringu taga seisvad teadlased nendivad, et lämmastikku on vaja põllumajandussaaduste väetamiseks, et üha kasvavat rahvastikku ära toita, kuid soovitavad reostuse vähendamiseks vähem liha süüa, kirjutab The Guardian.

Euroopa Lämmastikuhinnangu (European Nitrogen Assessment, ENA) raporti kohaselt pärineb suurim osa reostusest põllumajandusest ning raportis soovitatakse toiduainete tootmisel efektiivsemaid väetisi kasutada. Kuigi keskkonnakaitsjad ootasid, et raportis soovitataks lämmastiku kasutamise vähendamiseks kehtestada kõrgemaid makse, ei ole teadlased seda siiski teinud.

Suur osa reostusest tekib ka energiatootmisel ja transpordil fossiilkütuste põletamisel tekkinud lämmastikust. Osalise leevendusena näevad raporti koostajad energiatõhusamaid kodusid ning pikkade reiside vähendamist.

Suurbritannia Keskkonna- toidu ja põllumajandusministeeriumi juhtivteadlane Bob Watson tervitas esimest üle-euroopalist lämmastikuhinnangut, kuid hoiatas, et võimaliku saastetasu tõusu maksaks tarbija omast taskust kinni.

Liiga palju lämmastikku on keskkonnale ja majandusele kahjulik

Raporti koostajad leiavad, et viimase sajandi jooksul on inimesed põhjustanud pretsedendituid muutusi globaalses lämmastikuringes, muutes suure hulga õhus olevat dilämmastikku (N₂₎ mitmeks reaktiivseks lämmastikuvormiks (N_r) ning kahekordistades N_r-i sidumist globaalselt ja kolmekordistades selle sidumist Euroopa tasandil.

21 riigi 200 eksperdi koostatud raportis hinnatakse õhule, muldadele, veele ja loodusele tekitatava aastase kahju suuruseks 70-320 miljardit eurot – ühe Euroopa elaniku kohta teeb see umbes 150-700 eurot aastas.

Lämmastik põhjustab õhureostust, mis aitab kaasa hingamisprobleemide ja astma tekkele ning suurendab vähiriski. Suures osas Euroopast tõmbab lämmastikureostus oodatavat eluiga kuue kuu võrra madalamaks. Vees olev lämmastik on inimese tervisele ohtlik ja kahjustab ka vee-elustikku; lämmastikoksiid on aga kasvuhoonegaas.

Liha söömine süvendab probleemi

Lämmastikureostuse keskkonnamõju hinnati 25-145 miljardi euro suuruseks, kuid lämmastikväetiste arvestuslikku tulu põllumajandusele vaid 25-130 miljardi euro suuruseks.

Suurt osa põllumajandusest pärinevast lämmastikureostusest seostavad teadlased eelkõige liha- ja piimakarja kasvatusega, kuna loomasöödaks kasutatavaid taimi kasvatatakse suuresti väetise abiga.

Mark Sutton Suurbritannia Ökoloogia- ja Hüdroloogiakeskusest ütles, et lämmastikureostuse mõjuulatus sõltub eelkõige sellest, kui palju loomseid valke me tarbime ja kui suured on sellest tingitult vajalikud loomakarjad.

Suttoni sõnul ei piirdu kariloomade keskkonnamõju nende endi tekitatud kasvuhoonegaasidega (näiteks metaan), vaid arvesse tuleb võtta ka loomasööda kasvatamiseks vajalikku väetist.

Lämmastikuraporti koostanud teadlaste hinnangul söövad eurooplased täna ligi 70% rohkem liha- ja piimatooteid, kui tervislikuks toitumiseks soovituslik oleks. Raportis ei soovitata küll päris taimetoitlaseks hakata, küll aga liha söömist vähendada.

Mis on lämmastikuringe?

Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. See võib toimuda nii bioloogiliste kui ka mittebioloogiliste protsesside toel. Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid.

Kuigi valdav osa Maa atmosfäärist (umbes 78%) koosneb lämmastikust, on õhus leiduv vaba lämmastik (N₂) enamikule bioloogilistele protsessidele kättesaamatu – vaid vähesed bakterid (näiteks mügarbakterid) suudavad lämmastikku ammooniumiks muuta.

Taimed ja suur osa mikroobe toitub mineraalseist lämmastikuühendeist (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad loomorganismidele saada ohtlikuks.

Lämmastikuringe pakub ökoloogidele suurt huvi, kuna lämmastikul on võime muuta ökosüsteemide peamiseid protsesse nagu primaarproduktsioon ja lagunemine.

Fossiilkütuste põletamine, lämmastikväetiste laialdane kasutamine ja reoveega loodusesse lastav lämmastik on looduslikku lämmastikuringet olulisel määral muutnud.