Sahara metsaprojekti (Sahara Forest Project) eesmärgiks on lüüa kolm kärbest ühe hoobiga: see peab tootma taastuvenergiat, magevett ja toitu ning andma oma panuse kohaliku põllumajanduse arengusse. Ja seda kõike kõrbes! Arvestades üha kerkivaid globaalseid toiduhindu oli kindlasti üheks olulisemaks kaalukeeleks otsuse langetamisel projekti potentsiaal leevendada vee- ja toidunappust, kirjutas Greenprophet.

2008. aastal alguse saanud projekt kombineerib omavahel kahte innovaatilist tehnoloogiat – päikeseenergia kontsentreerimist (Concentrated Solar Power, CSP) ning merevee kasvuhooneid (Seawater Greenhouses). Nende lahenduste abil muudetakse merevesi magedaks ning püütakse tagada jätkusuutlikku energiatootmist ja põllumajanduslikke arenguid ebasõbralikus kõrbekeskkonnas.

Kuninga initsiatiivil

Norra võimude rahastatavat projekti hakatakse ellu viima Jordaania rannikulinnas Aqabas. Esialgne ehitusplats on ligi 200 000 ruutmeetri suurune (Ülemiste kaubanduskeskusest umbes neli korda suurem), kuid tulevikus kavatsetakse ala laiendada kahele ruutkilomeetrile.

Punase mere ääres asuv Aqaba valiti asukohaks eelkõige seetõttu, et projekt eeldab suurte koguste soolase merevee pumpamist päikeseenergiat koondavasse seadmesse ning kasvuhoonetesse, mis muudavad vee magedaks. Osa mageveest suunatakse värskete aedviljade kasvatamiseks, osa köetakse aga päikesekiirte abil kuumaks ning juhitakse kuuma auruna läbi turbiini, mis toodab elektrit.

Jordaania haaras põnevast projektist kinni 2010. aastal pärast seda, kui riigi kuningas Abdullah II oli Oslos kohtunud idee autoritega. Sahara metsaprojekti loojateks on bioloogilise mimikri arhitekt Michael Pawlyn, merevee kasvuhoone disainer Charlie Paton ja ehitusinsener Bill Watts. Algatust toetab Norra keskkonnaorganisatsioon Bellona Sihtasutus.

Projekti arendajate kava kohaselt viiakse sel aastal läbi teostatavusuuring ning järgmisel aastal rajatakse testi- ja demonstratsioonikeskus. Täies mahus plaanitakse ehitustöödega alustada hiljemalt 2015. aastal.

Sahara metsaprojekti arhitektid väidavad, et kahe innovaatilise tehnoloogia koostöös sünnib sünergia, mis paneb mõlemad lahendused efektiivsemalt tööle. Kuna süsteemi töös jääb üle hulgaliselt magevett, siis aitab see idee autorite sõnul kaasa ka kõrbealade järk-järgulisele taasmetsastamisele ning atmosfääris oleva süsiniku sidumisele taimekasvu ja taastuvatesse muldadesse. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on tegemist suurepärase näitega sellest, kuidas kõrbest oaas teha.

Kuidas merevee kasvuhoone töötab?

Merevee kasvuhoone mõeldi välja selleks, et põllukultuure oleks võimalik kasvatada ka põuastes rannikuregioonides. Kasvuhoonesse juhitakse torude abil soolane merevesi, mis kuumuse toel aurustub ning kondenseerub ja mageveena „laest alla sajab“. Selline lahendus aitab tagurpidi pöörata tavaliste tööstuslike kasvuhoonete ümbruses aset leidva kõrbestumise efekti.

Viimane tekib seetõttu, et kasvuhoones kasutatakse  taimede niisutamiseks kuni viis korda rohkem vett, kui pakub piirkoona keskmine sademete hulk. Merevee kasvuhoone põhineb loodusliku veeringe imiteerimisel – merevett soojendatakse aurustumiseni, jahutatakse maha ning see jõuab maapinnale vihma, udu või kastena.

Kuidas päikeseenergiat kontsentreeritakse?

Päikeseenergia koondamist (CSP) peetakse praegu üheks tõhusamaks vahendiks meie lähimalt tähelt energia ammutamiseks. Nagu merevee kasvuhoonegi, töötab ka CSP kõige paremini kuumades ja kuivades tingimustes, kus Päike väga hästi „kütab“. Peeglite abil kogutud päikesekiired suunatakse kesksele kollektorile, millest läbi voolav vesi aurustub ning paneb tööle elektrit jahvatavad auruturbiinid. Maailma juhtivaks CSP tehnoloogia kasutajaks on Hispaania.

Kuidas Sahara metsaprojekt töötab?

Kontsentreeritud päikeseenergia ja merevee kasvuhooned saavad kõige edukamalt koos toimida mitmes paigas Aafrika põhjarannikul ja Punase mere ääres; ideaalis peaksid need paigad asuma merepinnast madalamal, et vee pumpamisele ei peaks palju energiat ja raha kulutama. Sahara „mets“ on disainitud tegelikult omamoodi kasvuhoonete hekina, mis pakuvad ka kasvuhoonetest väljaspool asuvatele taimedele tuulevarju ja kaitset.

Päikesekollektorid paigutatakse intervallidega pikki „kasvuhoonehekki“, mis peegeldab keskse kollektori peale päikesekiiri. Kasvuhoonetes toodetakse viis korda rohkem vett, kui sees olevate taimede kasvatamiseks vaja läheb ja veeülejääki kasutatakse väljapoole istutatud viljapuuaedade ning jatropha taimede niisutamiseks; viimasest saab toota biokütuseid.

Allikad:

Treehugger: Incredible Sahara Forest Project to Generate Fresh Water, Solar Power and Crops in African Desert

Greenprophet: Jordan Signs Up for Epic ‘Sahara Forest Project’