Kuidas kõlaks mõte võtta võõra inimesega tänaval ühendust ja temaga koos firma luua? Ilmselt ei tunduks see paljudele hea idee, kuid just nii juhtus kahe hakkaja naisega Tiina Reeseni ja Inge Puhuga, kes veavad kahepeale väikest öko-rõivaid tootvat firmat.

„Me käisime kogu aeg ühte teed pidi tööle ja ükskord ma küsisin Ingelt bussiaega,“ meenutab kahe aasta tagust suve Tiina. „Ei, mina tulin hoopis sulle ütlema, et ma nägin sind Leedus,“ pistab Inge Tiina jutule vahele. Olgu, kuidas oli, selge on see, et ühel hetkel ei suutnud üks neist vastu pidada ja proovis teisega jutu peale saada. Selgus, et mõlemad töötavad rõivatootmisega seotud erialadel – Tiina on viisteist aastat konstruktorina ja Inge paar aastat tootmise korraldajana töötanud.

Ühiseid jooni leiti veelgi - mõlemad on emad, mõlemad katsuvad oma argielus keskkonnasäästlikult toimetada, nii näiteks ei sõida kumbki neist autoga, ega muidu ei olekski olnud võimalik bussipeatuses tutvuda.

Aasta pärast tutvumist hakkasid naised oma firmast mõtteid heietama. „Konstruktoritöö on selline väga tehniline töö, tahtsin juurde tuua loomingulist momenti,“ põhjendab Tiina esialgset oma firma loomise idee teket. Ingele pakkus aga huvi trikookangast midagi toota ning Internetist kangaid otsides sattus ta juhuslikult öko-puuvilla peale. Sel hetkel lõi mõlemal tuluke põlema – Tiinale meeldis keskkonnasõbralikkus ja tervislikkus, Ingele materjal. Mõeldud, tehtud!

Ehkki ettevõte registreeriti juba detsembris, võib selle aasta maid pidada GreenEsti ametlikuks sünnikuuks, just siis paisati müüki esimesed tooted ja sai valmis e-pood. Sellele eelnes väike oma tutvusringkonnas ja inimeselt inimesele levinud taustauuring tarbijate eelistuste kohta, uuriti, kas eelistatakse pigem etno või innovaatilise suunaga rõivaid. „Mulle endale on rahvuslik teema olnud hingelähedane,“ sõnab Tiina ja loodab, et ehk kunagi hakkavad nad tootma ka etno-sugemetega rõivaid. „Kuna ma ise olen konstruktor, siis mind huvitab just see lõikeline pool, et kuidas neid vanasti tehti ja kuidas neid saaks kaasaega üle tuua.“ Tiina võttis 2005. aastal osa konkursist „Eesti-keha-kate“, mille tarbeks loodud rahvuslikel ainetel rõivakomplekt emale ja tütrele saavutas teise koha.

Disainimisel lähtutaksegi taustauuringust, kuid mingil määral ka isiklikest eelistustest. Inimeste maitse-eelistusi on siiski raske ette ennustada ja kohati on mõne mudeli müügiedu noori moeloojaid üllatanudki. „Näiteks on üks aukudega pluus, mille me tegime niisama prooviks, aga see läheb väga hästi,“ toob Inge näite. Tiina ja Inge üheks missiooniks on tuua suhteliselt igavasse ökomoodi rohkem värvi ja põnevamaid tegumoode. „Kui me oleme messidel või laatadel ise müümas käinud, siis tihtipeale on ostetud just värvi või lõike pärast. See ökoidee ei tundugi inimestele nii oluline olevat, väline meeldivus on palju tähtsam, „ räägib Inge oma tähelepanekutest ja arvab, et kui lõige on huvitav ja läheb hästi, võiks sama lõike järgi teha ka tavapuuvillast tooteid, sest inimesed on maininud, et tooted on kallid. Nii pea siiski tavakangaid juurde ei plaanita võtta, pigem arvavad naised, et tuleks teha rohkem teavitustööd. „Vanalinna päevade ajal just pidime inimestele seletama, kes tulid juurde ja vaatasid, et mis mõttes öko-puuvill, puuvill ongi ju looduslik,“ toob Inge hea näite, kuidas inimesed ei tee vahet intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult kasvatatud toorainel. Seevastu turist teab väga hästi, mis on „organic cotton“ ja on nõus selle eest ka rohkem maksma. Teise teadliku tarbijaskonna rühma moodustavad joogaharrastajad, kes on seni öko-puuvillast treeningriideid harjunud välismaalt tellima.

Materjalivalik ei piirdu üksnes puuvillaga, kasutatakse ka bambust ja kanepi-puuvilla segu. „Mina olen enda peal rohkem bambust katsetanud, et just vaadata, kas tal on need omadused, mis lubatud – jahutav, higistamist vähendav, antibakteriaalne. Peab ütlema, et on küll,“ kommenteerib Inge meil vähetuntud materjali. Kui firma materjalivalik pingeritta seada, siis bambus on ka kõige pehmem ja siidisem ning kanepi-puuvilla segu kõige karedam.

Kangad on kõik sertifikaadiga ja tulevad praegu USA-st, Suurbritanniast ja Indiast. Sertifikaadi olemasolu on ökomoeloojatele tähtis, sest see garanteerib, et tegemist on tõepoolest mürgiste kemikaalideta kasvatatud toorainega ja et kangaste värvimisel pole kasutatud kahjulikke kemikaale. Kangast tellides on võimalik ise valida nii kudet kui värvi. Kuigi ökoriideid on harjutud nägema peamiselt naturaalvalgena, kinnitab kangaste tellimisega tegelev Inge, et tegelikult värvivaliku osas mingeid piiranguid ei ole. Selleks, et kangas kiiresti välja ei veniks, peab see olema kootud tihedas rippkoes või sisaldama mingil määral elastaani. „Bambuse me tellisimegi elastaaniga, sest praegu on see mood selline, kud toode peab olema väga ümber ja väike elastaaniprotsent tagab selle,“ kommenteerib Tiina tänapäeva moest tingitud kangavalikut.

Plaanis on mitte jääda ainult puuvilla peale, vaid võtta valikusse ka sojakanga ja ramjee ehk Hiina nõgesest tehtud riide, mis on mõlemad mujal maailmas juba üsna levinud materjalid. Ka sihtgruppi on kavas laiendada, praegu tehakse rõivaid vaid naistele, siis tulevikus hakatakse kindlasti midagi ka meestele ja lastele pakkuma. „Päris palju on meestele juba ka küsitud. Lastele oleme ka plaaninud teha, kuid siis lasteaia- või koolilastele, sest titeriiete turg tundub juba täis olevat,“ avaldab Tiina tulevikuplaane.

Ideid on neil ettevõtlikel naistel palju, kuid nad on nõus jutule võtma ka oma disaini-mõtteid jagama tulnud inimese. Kui nad veebruaris oma kodulehe avasid, siis seisiski seal üleskutse oma mõtteid avaldada ja oma kavandeid saata. Kuid sel ajal oli veel lehe külastatus väike ja tagasisidet ei tulnud. Väikse ettevõttena on neil võimalik vastu tulla ka kliendile, kes soovib oma kavandi järgi väikest partiid ökorõivaid tellida. Kollektsiooni kavandatakse teha 4-6 korda aastas, esialgu vaid 10-15 toodet mudeli kohta, nii et tegemist on tõeliselt eksklusiivse kaubaga. Jooksvalt tahetakse mudeleid juurde lisada juba sellel suvel.

Õmblustööd Tiina ja Inge ise teha ei jõua, selles osas teevad nad koostööd ühe väikse kohaliku õmblusfirmaga, kuid kõike ülejäänut jõuavad kaks nobedat kätepaari ise ise ära teha. „Plaanime toetust taotleda EAS-ilt rakendustarkvara jaoks, millega oleks töö palju efektiivsem. Praegu käib kõik lõigete tegemine käisitsi, ainult paljundus ehk suurendamine ja vähendamine toimub masinaga,“ selgitab Tiina konstrueerimise üksikasju. Seni on tuge saadud Loomeinkubaatorist, käidud seal koolitustel ja saadud nõustamist, tänu inkubaatorile sai GreenEst Baltika moetänaval oma toodangut müüa. “Inkubaator korraldab palju põnevat ja kasulikku alustavale ettevõtjale, näiteks kohtumised potentsiaalsete koostööpartneritega nii Eestist kui välismaalt. Viiakse läbi erinevaid koolitusi ja soodustatakse inkubaatori asukate omavahelist koostööd. Levitatakse infot ka erinevate seminaride ja koolitusvõimaluste kohta väljaspool inkubaatorit ja pakutakse abi müügikontaktide leidmisel,” toob Tiina välja inkubandiks olemise plusse.

Oma kontorit, poodi või tootmisruume väiksel äsja alustanud ettevõttel veel pole. Seni ladustatakse kangaid ja valmistoodangut kulude kokkuhoidmise eesmärgil kodus, müük toimub läbi e-poe ja laatadel ja messidel käies, kus otse inimestega suheldes saavad nad oma toodangule ka vahetut tagasisidet. „Vanalinna päevade ajal ütles meile kõrval olev müüja, et meil on liiga korralikud rõivad, et neid tänaval müüa,“ vahendab Inge üht toodete kohta kõlanud kommentaari. Sügisel on neil plaanis külastada ka Soome moemessi, kus on olemas eraldi ökoriiete ala. Laiemas perspektiivis on mõte turustada oma toodangut ka Skandinaavias ja Baltimaades. Ka ettevõte nimi ja kodulehe aadress (organicclothes.ee) on seepärast rahvusvahelise kõlaga valitud, et see oleks suupärane ja meeldejääv ka Eestist väljaspool.

Kuigi oma firmas toimetamine võtab palju aega ja energiat, võib ökomoega tegelemist hetkel rohkem hobiks kui tööks nimetada, sest põhitööst loobumist see hingelähedane tegevus veel ei võimalda. Optimismi ja jaksu Ingel ja Tiinal igatahes jätkub ja kui hästi läheb, saab neid ehk mõne aasta pärast päris oma salong-poes toimetamas näha.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta