Tänavu 16. juulil jõuab kätte tähtaeg, kui kõik keskkonnanõutele mittevastavad prügilad peavad olema suletud, mis tähendab, et ladestamisele minevaid jäätmeid neis enam vastu ei võeta. Seega jõuab lõpule ligi 10-aastane prügilate sulgemise aeg.

Samaaegselt on keskkonnanõuetega vastavusse viidud ja rajatud uusi prügilaid ning korrastatud (kaetud) juba suletud prügilaid. Korrastamistööd jätkuvad veel kuni aastani 2013. 16. juuliks sulgevad oma värava viimased 10 keskkonnanõuetele mittevastavat tavajäätmete prügilat. Sulgemise järel tuleb jäätmeid hakata ladestama uutesse nõuetekohastesse prügilatesse.

 
 Nõuetele mittevastavad prügilad: Oru, Käina, Sillamäe, Sõmeru, Adiste, Kudjapäe, Aardlapalu, Valga, Viljandi, Räpo.
 

Nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine puudutab ka teisi prügilaliike – ohtlike jäätmete prügilaid, püsijäätmete prügilaid. Kuna see aga otseselt elanike kodus tekkivate jäätmete (olmejäätmete) käitlust ei mõjuta, siis keskendume selles artiklis peamiselt tavajäätmete prügilatele ja nende sulgemisega kaasnevatele muudatustele.

 
Keskkonnaministri määrus “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” jaotab prügilad kolme liiki:

Tavajäätmete prügilasse ladestatakse segaolmejäätmeid ja muid tavajäätmeid. Siia klassifitseeruvad ka püsijäätmete prügilad, kuhu ladestatakse teatud ohtlikke jäätmeid, nt eterniiti.

Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatakse ohtlike jäätmeid (on ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale).

Püsijäätmeprügilasse ladestatakse püsijäätmeid (need on jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi).
 

Vanade asemel uued

1990. aastateni oli prügila praktiliselt igal suuremal asulal ja ettevõttel ning enamasti puudus neis igasugune keskkonnaalane kontroll ja järelevalve. Alles Eesti iseseisvudes hakati teemaga aktiivsemalt tegelema – järk-järgult suleti keskkonnaohtu ja -reostust põhjustavaid prügilaid, alustati järelevalvet jäätmevoogude üle, tõsteti elanike keskkonnateadlikkust jne. Seega on keskkonnanõuetele mittevastavaid prügilaid suletud juba 90. aastate keskpaigast alates ning nüüd jõuab kätte n-ö finiš, kus sulgeda on jäänud viimased 10 prügilat varem tegutsenud 350-st.

Prügila sulgemine ei tähenda seda, nagu polekski Eestis enam jäätmeid kuhugi ladestada. Vastupidi – alates 2000. aastast on kasutusele võetud 5 uut kõikidele tänapäeva tehnilistele ja keskkonnakaitselistele normidele vastavat prügilat. Üks selline suudab teenindada mitut maakonda vähemalt järgnevad 30 aastat. Lisaks on plaan rajada täiendav tavajäätmete prügila veel Viljandimaale.

 
 Nõuetele vastavad prügilad: Jõelähtme, Uikala, Väätsa, Torma, Paikuse, Tallinna ehitusjäätmete ladestus (ei ladestata olmejäätmeid)
 

Nõuetele vastavus minimeerib keskkonnaohud

Erinevalt varem kasutusel olnutest on nõuetekohaselt rajatud prügilate keskkonnamõju viidud miinimumini ning laienenud on tegevusvaldkonnad.
Valdavalt toimub uutes prügilates:

  • taaskasutatavate jäätmete töötlemine ja vaheladustamine;
  • eelsorditud jäätmetete järelsortimine, pressimine;
  • puidu sorteerimine, purustamine;
  • kompostimine;
  • ehituslammutusjäätmete sortimine;
  • kivide purustamine;
  • ohtlike jäätmete (k.a asbest) kogumine;
  • konteinerite rent ja vedu;
  • teavituskampaaniad keskkonnateadlikkuse tõstmiseks (nt vanapaberi kogumine);
  • koolitused, ekskursioonid.

Lisaks on arendamisel mitmed jäätmekäitlusprojektid, kus enamus tekkinud jäätmemassist suunatakse taaskasutusse (masspõletus, mehaanilis-bioloogiline töötlus, jäätmekütuse tootmine). Selliste käitlusviiside laialdane kasutuselevõtt vähendab oluliselt ladestatavate jäätmete kogust, mistõttu pikeneks olemasolevate prügilate kasutusiga veelgi (need ei saa nii kiiresti täis).

Muudatus puudutab Kagu-Eestit ja saari

Läänemaa, Pärnumaa, Raplamaa, Jõgevamaa ning Järvamaa (Harju- ja Ida-Viru maakonnas on veel lokaalse tähtsusega prügilaid) on oma nõuetele mittevastavad prügilad juba sulgenud ning nendes piirkondades tekkivad jäätmed liiguvad uutesse prügilatesse. Seega puudutab nüüdne prügilate sulgemine peamiselt Lääne-Eesti saari ning Kagu-Eestit.

Saaremaale ja Kagu-Eestisse oli plaanis rajada uus prügila, kuid vastav hinnang näitas, et saartel on odavam tekkivaid jäätmeid kohapeal taaskasutada ning suunata ladestamisele kuuluvad jäätmed mandril olevasse prügilasse. Kagu-Eesti puhul otsiti prügilale aastaid kohta, kuid elanike vastuseisu tõttu on jäänud see siiani leidmata. Alates selle aasta 16. juulist tuleb Viljandi-, Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal tekkivad jäätmed suunata Pärnu-, Järva- või Jõgevamaale.

Iseenesest ei ole jäätmete vedu umbes 150 kilomeetri kaugusele midagi enneolematut – Haapsalus tekkivaid jäätmeid veetakse juba aastaid (pärast kohaliku Pullapää prügila sulgemist) ligi 150 kilomeetri kaugusel asuvasse prügilasse. Seejuures on tänu korraldatud jäätmeveo konkursi hinnad pigem langenud. Näiteks maksab Haapsalus 240-liitrise konteineri tühjendus ligi 40 krooni; Pärnus, kus korraldatud vedu puudub, kuid prügila asub linna kõrval, maksab sama konteineri tühjendus üle 100 krooni.

Suund taaskasutusele

Nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine ei tähenda automaatselt seda, et kõik tekkinud jäätmed tuleb suunata 150 kilomeetri kaugusele. Väga suur hulk jäätmetest on kohapeal taaskasutatavad.

Üks inimene “toodab” aastas umbes 440 kilo jäätmeid. 2007. aastal läks neist prügilasse ladestamisele 300 kg, taaskasutusse vaid 140 kg. Eesmärk on taaskasutada 340 kg jäätmeid ehk ladestada vaid 100 kg. Kui rakenduvad ka jäätmepõletustehased, siis jõuab prügilasse vaid 20 kg jäätmeid aastas.

Suletavate prügilate juures võib jätkuda jäätmelubade alusel ehitus-lammutusjäätmete sortimine ja vaheladustamine ning biolagunevate jäätmete kompostimine. Neid jäätmeliike saab kasutada ka prügila korrastamisel, kui see on sulgemisprojektiga ette nähtud.

Oluliseks võimaluseks segajäätmete ladestuskoguse vähendamisel on ka mehaanilis-bioloogiline töötlemine (MBT). See käitlusviis võimaldab eraldada suure osa energiaväärtuslikest segajäätmetest, mida on võimalik tsemendiahjudes ja spetsiaalsetes jäätmepõletustehastes põletada. Sellisena on ka MBT käsitletav ühe osana jäätmete taaskasutusest, mille abil on võimalik vähendada järelsortmisel ülejäävat segaprügi mahtu 50–60%.

Jäätmeid saab tasuta üle anda

Suure hulga kodus eraldi sorditud jäätmetest saab tasuta ära anda ning need suunatakse prügilasse ladestamise asemel taaskasutusse. Tihtipeale ei saada aru sellest, et ostes pakendatud kaupa, autorehve, elektroonikat, makstakse ka nende jäätmekäitluskulude eest. Seega on võimalus need tasuta panna avalikesse kohtadesse paigutatud vastavatesse konteineritesse või ära anda jäätmejaama. Samas kipub enamus inimesi nende jäätmete käitluse eest veelkord maksma, visates need oma segajäätmete konteinerisse. Mida parem võimalus on elanikel kodus sorditud jäätmete äraandmiseks, seda enam väheneb ladestatavate jäätmete hulk.

Kohaliku jäätmekorralduse kohta (kus asuvad jäätmejaamad, konteinerid sorditud prügi jaoks jne) saab teavet linna- või vallavalitsusest või nende kodulehekülgedelt.

Korraldajad on linna- ja vallavalitsused

Oluline roll jäätmehoolduse korraldamisel on omavalitsustel. Valla- ja linnavalitsustel tuleb seista selle eest, et olemas oleks piisav arv pakendijäätmete konteinereid; luua tuleb liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalused (jäätmejaamad); kohalikud ja/või regionaalsed kompostimisrajatised ning kõige olulisem kõige selle juures on teavitustöö. Just elanike keskkonnateadlikkus on aluseks, et loodud rajatised ja tehtud muudatused kohalikus jäätmekäitluskorralduses ka „tööle“ hakkaksid.

Kogu jäätmehoolduse olulisim eesmärk on jäätmeid maksimaalselt taaskasutada ja alles viimase võimalusena ladestada. Kindlasti saab seni ladestamisele minevate segajäätmete kogust agara liigitikogumisega (sh biolagunevate jäätmete liigitikogumisega) märgatavalt minimeerida – seeläbi vähenevad jäätmeveo kulud ning kasvab kasu keskkonnale.

Sarnased artiklid