Teraviljahinnad on küll taandunud 2008. aasta tippudelt, kuid püsivad kahekordsed võrreldes 2000ndate algusega. Sarnane on olukord ka liha-, piima- ja toiduõli hindadega. Lähema kümne aasta prognoos on, et kõigi olulisemate toidukaupade hinnad saavad olema kõrgemad, kui eelmisel kümmeaastakul.

Toidutootmine maailmas aga kasvab vähem, kui eelmisel dekaadil. Samas  suureneb tarbimises nõudlus eelkõige linnuliha, suhkru, taimeõli ja mõnede piimatoodete järele, peegeldades elanikkonna kasvu, linnastumist ja jõukuse suurenemist arengumaades.

Eesti hinnatase on väga suures sõltuvuses sellest, milline on hinnatase maailmaturul ning lühema või pikema aja jooksul kandub see üle siinsetele hindadele. Eriti paistab see silma nende toodete puhul, kus oleme suuremas sõltuvuses väliskaubanduse olukorrast. Näiteks piimatoodete maailmaturu hindade langus vähendab ka Eesti ekspordi hindasid, mis omakorda toob kaasa tootjahindade languse või suhkru hinnatõus maailmaturul tõstab Eestisse imporditava suhkru hinda, millele järgneb tarbijahindade tõus.

FAO analüüsi järgi ei ole oodata ka Eesti turul pikemas perspektiivis hindade alanemist.

FAO toiduhinna indeks on kõige sünteetilisem ja kergesti ligipääsetavam globaalne toiduhindade indikaator. Igaüks võib seda FAO kodulehelt ise jälgida www.fao.org.