Linnade tekkele pani aluse põllumajandusliku tootlikkuse tõus, tänu millele ei pidanud osa rahvast enam toidu eest hoolitsema. Algselt oli linnadel eelkõige kaitsefunktsioon, edaspidi koondusid sinna käsitöö ja kaubandus, mis aitasid kaasa transpordi arengule.

Esimeste linnade tekkimise aja osas on teadlased erinevat meelt. Näiteks prantsuse ajaloolase Fernand Braudeli (1902-1985) hinnangul tekkisid esimesed linnad juba 10 000-8 000 aastat tagasi. Braudel on nimetanud linnade teket ka „ajaloo õnnelikuks juhuseks“.

Samas paljude teiste teadlaste hinnangul jääb esimeste linnade teke viietuhande aasta tagusesse aega, kui linnasid loodi Tigrise ja Eufrati jõe orgudes praeguse Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.

Tollased linnad olid tänapäeva mõistes väga väikesed, 1500-2000 elanikuga. Linnad tekkisid kui ülemkihi ja neid teenindavate käsitööliste, kaupmeeste ning teenrite eluasemed.

Varaste linnade olemusest annab aimu ka piiblist tuntud Moosese seadused, mille kohaselt olid linnad müüriga piiratud elupaigad. Asulad, mis polnud müüriga ümbritsetud, neid peeti küladeks. Piibliaegadel olenes asulatüübist ka kinnisvara käsitlemise viis: kodasid müüriga piiratud linnades võis müüa igaveseks ja neid ei saanud välja lunastada hiljem kui üks aasta peale müüki. Kojad müüriga piiramata külades kuulusid põllumaa juurde, mistõttu need tagastati tasuta juubeliaastatel, mis kordusid iga 50 aasta järel.

Kreeka hiilgeaegadel olid linnad poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised keskused. Näiteks Ateena  oli tuntud oma demokraatia poolest. Tollaseid linnriike kutsuti polisteks. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi linnadest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud.

Rooma linnast sai suure impeeriumi keskus, mis oli tollases mõistes hiiglasliku elanike arvuga asula. 410. aastal elas Roomas 700 000 inimest. Vanaaja linnad kadusid seoses Rooma riigi hävimisega. Nii polegi imestada, et vaid 300 aastat hiljem oli Rooma muutunud 30 000 elanikuga linnaks.

Linnade taastekkimist soodustas varakeskaja lõpul toimunud elutingimuste paranemine. Linnad ei olnud reeglina hiiglaslikud ka veel keskajalgi. Näiteks Eesti suurimas linnas Tallinnas elas keskajal umbes 7000–8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 – 6000. Euroopa suurimates linnades Pariisis, Milaanos ja Veneetsias elas tollal umbes 100 000 inimest. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Eestis laiusid linnamüüride ees ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad.

Hiljem, tööstuse arenedes, kogunesid linnadesse elama aga vabrikutöölised, kes omakorda tõid kaasa neid teenindava inimeste hulga. Linnas elavate inimeste tegevusalad ei vaja suurt territooriumi, seetõttu võib väikesel maa-alal elada koos palju inimesi.

Tänapäeval on paljud linnad kasvanud väga suureks. Näiteks Mehhiko pealinnas Ciudad de Mexicos elab juba ligikaudu 25 miljonit elanikku. Tegemist on linnaga, mis on suur olnud juba väga pikka aega. 16. sajandil, kui eurooplased piirkonda jõudsid, elas linnas juba 100 000 inimest.

20. sajandi alguses, kui inimkonna rahvaarv lähenes tempokalt kahele miljardile, oli maailmas kokku 11 linna, mille elanikke oli rohkem kui miljon. Vaid pool sajandit hiljem oli inimesi peaaegu miljardi jagu rohkem ja miljonilinnade arv küündis 80-ni. 1990. aastal oli maakeral elanikke juba üle viie miljardi ning vähemalt miljonit inimest koondavate linnade arvuks oli 276. Aastatuhande vahetusel, kui maakera elanikkonna suurus oli ületanud kuue miljardi piiri, oli miljonilinnu ligi 400.

Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. Euroopa rahvastik elab enamasti hajusalt linnastunud ruumis, kus linnade ümbrus on tihedalt asustatud ja linnad moodustavad võrgustiku. Euroopas on ainult üksikuid linnastuid, kus nagu Suur-Londonis, Moskvas või Suur-Pariisis elavad koos mitmed miljonid inimesed.

Kummalgi Ameerika mandril on seevastu mitmeid megalinnu: Sao Paolo, Buenos Aires, Mexico, New York, Los Angeles – kõigis neis elab enam kui 15 miljonit inimest. Aasias on linnastumise tempo samuti kiirenemas. Ennustatakse, et aastaks 2020 kujunevad seal välja ligi 10 megapolist, milles elanike arv jõuab 20 miljonini. Aasia hiigellinnadest võib nimetada selliseid linnu nagu Mumbay (Bombay), Karachi, Shanghai, Dhaka, Jakarta ja Tokyo.

Aafrikas on linnade areng piirkonniti erinev, kuid siingi on elanikkond linnastunud. Näiteks suurtes linnastutes nagu Kinshasa, Kairo või Lagos, kus 1950. aastal elas 300 000 inimest, küündib elanike arv nüüd 10 miljoni kanti.

Järjest enam linnastuvas maailmas on levimas trend, kus suurlinnad moodustavad ühtseid võrgustikke ümbruskonna asulatega ja teiste suurlinnadega. Sellist ülisuuri asulaid kutsutakse megapolisteks. Näiteks elab Mexico linna megapolises ligi 40 miljonit inimest. Induse-Gangese madaliku suurlinnade võrgustikus elab aga koguni 200 miljonit inimest.

2007. aasta seisuga on Eestis 47 linna. 

 

.       „Elu Keskaja linnas“ Miksike http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/elu_keskaja_linnas_dianakuusemaa.htm

·       „Fernand Braudel“ Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Fernand_Braudel

·       „Induse-Gangese madalik“ Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Induse-Gangese_madalik

·       „Linn“ Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Linn

·       „Linnastumine ehk urbanisatsioon“ Miksike http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-8-2.htm

·       „Linnastumine“ Miksike http://miksike.com/docs/referaadid2005/linnastumine_liisaraudkepp.htm

·       „Linnastumine“ Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Linnastumine

·       „Megapolis“ Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Megalopolis_%28city_type%29

·       „Oswald Spengler“ http://www.hot.ee/indrme/spengler.htm

·       „Oswald Spengler“ Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Oswald_Spengler

·       „Polis“ Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Polis

·       „Rome“ Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Rome

·       Rooma“ Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma

·       „Slumm“ Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Slumm

·       „Vana-Kreeka“ Miksike http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka_kokkuvote_karoliinekorol.htm

·       „Vana-Kreeka“ Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka

·       A. Colin „Globaliseerumise atlas“ Monde Diplomatique, trükikoda „Paar“ 2006, lk-d 30-31 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?163696

·       Ciudad de Mexico City http://et.tixik.com/ciudad-de-mexico-2365849.htm

·       P. Pihu „Keskaegne linn“ http://www.slideshare.net/uhisgum/keskaegne-linn