29. aprillist 3. maini toimub Tartu ülikooli raamatukogus üks läbi aegade suurimaid keskkonnahumanitaaria-alaseid rahvusvahelisi konverentse Eestis. Konverentsil „Looduse piiritlemine: märgid, lood ja tähendusökoloogiad“ kohtuvad enam kui 120 teadlast üle maailma, et arutada, kuidas loodust on tähenduslikuks peetud ja muudetud, seda erineval viisil tõlgendatud ja mõistetud.

Konverentsi ühe korraldaja, Tartu ülikooli semiootika nooremteaduri Silver Rattaseppa sõnul on konverentsi eripäraks see, et seal ei piirduta vaid inimese-poolsete tõlgendustega, vaid uuritakse ka, kuidas loodus kogu oma elurikkuses tähendusi tekitab, kannab ja muudab.

„Kuna looduskeskkonnad ja inimkultuurid on nii materiaalselt kui semiootiliselt üksteisega seotud, ei loo inimesed üksi tähendusi, vaid ökosüsteemidesse põimituna on needki looduse poolt piiritletud.“ Konverentsil uuritaksegi vastastikuseid tähendusloome viise, kontekste, lugusid ja modelleerimist.

Konverentsi teemade hulgas on ka ajalised ja ruumilised raamid keskkonnas, keskkonnasuhete märgilisus, kohalikud looduslood ja tõlgendustraditsioonid, meedia roll keskkonnatajus ja palju muud.

Plenaarettekanded peavad professor Wendy Wheeler Ühendkuningriigist, professor Ernest W. B. Hess-Lüttich Šveitsist, professor Steven Hartman Rootsist ja professor Thomas McGovern Ameerika Ühendriikidest. Viie päeva jooksul peetakse kokku üle saja ettekande.

30. aprillil toimub konverentsist kogu päeva vältel ka otseülekanne interneti vahendusel. Jakob von Uexkülli loengu peab professor Wendy Wheeler teemal „Hoolimine: ainelised raamid ja mittemateriaalsed tähendused“. Ülekanne algab kell 9:30 ning seda saab jälgida aadressilt www.uttv.ee.

Tutvu ka ürituse programmiga.

Konverents on ühtlasi Euroopa kirjanduse, kultuuri ja keskkonnauuringute assotsiatsiooni (EASLCE) üleaastane konverents ja Põhjamaade interdistsiplinaarsete keskkonnauuringute võrgustiku (NIES) IX konverents. Konverentsi korraldavad Tartu ülikooli semiootika osakond koostöös Tartu ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakonna, Eesti semiootika seltsi ja keskkonnaajaloo keskusega (KAJAK).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta