Fotole jäädvustatud kohtumine leidis aset 2011. aasta augusti alguses Lehtses. Rohisin õues kreegipuu alust ja leidsin sealt ootamatult piraka liblikavastse.

Esimene reaktsioon oli muidugi "aih-oih", aga mõistus tuli peagi tagasi. Veidi aja pärast julgesin ma rööviku kätte võtta, sest ta jäi aiatöödele ette.  Lapselaps tõi jooksuga toast fotoka ja nii see pilt sündis.

Mingil põhjusel olin arvamusel, et kõik elukad, kes vähegi ussi meenutavad on libedad, külmad või ligased.  See isend oli aga pehme nagu samet, soe ning täiesti kuiv.

Kiiret polnud rohekal tegelasel kuskile: püsis rahulikult mu peopesal ja vastupanu ei osutanud.

Lapselaps alguses kartis, et äkki röövik hammustab. Tegin talle selgeks, et liblika vastne on taimetoiduline. Siis julges ka tema näpuotsaga õrnalt pai teha.

Edasi tekkis meil küsimus, et kummas otsas asub rööviku pea. Alguses pidasime peaks seda otsa, kus olid silmasarnased kujutised ja sabaks seda, kus oli astla moodi moodustis. Ma polnud selles siiski päris kindel, sest loomariigis on küllalt olendeid, kellel on silma kujutised ainult petteks.

Otsustasime proovi teha. Panime rööviku maha ja jäime ootama, kumba suunda ta liikuma hakkab. Meie hämming oli aga suur, kui isend ei liikunudki, vaid asus esimest ettejuhtuvat taimelehte sööma. Õudne õgard selline!

Aga oma küsimusele saime vastuse. Kes ikka muu kohaga sööb kui suuga ja vaevalt suu mujal asub kui peas. Selle tegelase pea oligi seal, kus olid silmalaadsed kujutised.

Linnas määrajatest uurides selgus, et tegemist on suure-punasuru vastsega.

Sain teada, et antud liigi vastsetel on komme tõmmata oma pea ohu korral keha sisse. Siis esikeha paisub ja nähtavale tulevad silmakujutised. Sedasi imiteerib vastne madusid.

Suur-punasuru (Deilephila elpenor) on liblikas surulaste sugukonnast.

Suur-punasuru valmiku eestiivad on oliivrohelised ja roosade kirjadega. Tagatiivad on tumeroosad, musta taganurgaga. Tiibade siruulatus on 50–70 mm. Valmik on väga ilusalt värvunud ning kui ta liigub, siis näib ta roheliselt ja punaselt helkivat. Valmikuid söövad mõned nahkhiireliigid.

FOTO: Suur-punasuru. Pildistas Jean Pierre Hamon, Vikipeedia

Röövik on varases elustaadiumis roheline, täiskasvanuna enamasti pruun ja 75 mm pikk. Tagakehal on röövikul sarvjas väljakasv. Eesosas on londilaadne kärsak.

Häirimise korral tõmbab röövik kärsaku oma esimese kehasegmendi sisse, mis suureneb, tuues esile kehalülidel asuvad silmalaigud. Ei ole teada, kas linnud peavad röövikut päriselt maoks või pelutab neid tuttava saagi üldine muutumine ebahariliku ja ereda mustriga kehaks.

Suur-punasurusid võib kohata hämaruses sireli, kuslapuu, tõrvalille ja petuunia õitel. Röövik toitub peamiselt põdrakanepil, madaratel, soovõhal ja fuksial.

Allikas: Vikipeedia 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta